Sisukord
Arter
Tänane leht
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku
Teadlane Aigar Vaigu on veendunud, et füüsikast aru saamine teeb inimeste elu lihtsamaks ning annab tavaelus paremini hakkama saamiseks tõhusad tööriistad. Sellepärast ta väsimatult teadust propageerib, mille üheks väljapaistvamaks näiteks on «Rakett 69». Kuid nagu igasuguse edu puhul - see mis paistab, on vaid jäämäe tipp. FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski.

14 min lugemist

Unistused on muutunud. Enam ei taha noored saada ainult superstaariks ja poliitikuks. Miks? Sest tarkpead ja nohikud on äkki populaarsed. Muutuse põhjustas lennukas telesaade «Rakett 69», mille kümnes hooaeg täna finaalini jõuab. Selle saate juht, teadlane Aigar Vaigu räägib, kuidas koroonakriis ja pensionid ühte jalga astuvad, miks tark olla on tervislikum ja kuidas ekraanid meid lolliks teevad.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kriis on hea reaalsustest sellele, kuidas eestlane virtuaalelus hakkama saab. Sul endalgi oli äsja veebipidu sõpradega, kuidas läks?

Sellest tuli väga hea ettevõtmine, kuigi täna hommikul oli tunne, nagu oleks kõva pidu olnud. Tegelikult jõime Zoomi vahendusel koos teed ja läksime enne kella ühtteist õhtul magama.

Virtuaalsed kohtumised toimivad hästi siis, kui võtta neid tingimusteta ja seada realistlikud ootused. Ei maksa ennast üles kütta, et veebikohtumine peab olema nüüd samasugune kui päris kohtumine, see on teistmoodi kokkusaamisvorm. Ei tasu oodata, et kiluvõileib maitseks nagu šokolaad, siis sa ei saa ka pettuda!

Hakkan šokolaadinäitest kohe kinni. Sul on teaduskire kõrval ka toidukirg, mida teatakse vähem – kust see alguse sai?

Toiduhuvi koha pealt pean ma tänulik olema oma abikaasale. Ta nimelt ei anna mulle muud võimalust, kui et ma pean kodus ise süüa tegema ja toidu vastu huvi tundma. See on üks meie koostegutsemise viise.

Olen pikalt juba salaja unistanud kokasaate tegemisest ja eelmine aasta see plaan realiseerus: tegime toiduteaduse saadet «Magus molekul».

Toit on meie mõlema väga suur kirg, vahel otsime ühiselt huvitavaid maitseid või teeme koos. Üsna sageli on aga nii, et minu tehtud toite võib kirjeldada sõnaga «huvitav».

Võib-olla on meil natuke ebatraditsiooniline pere, rollid pole harjumuspäraselt jagatud. Lähtume sellest, et suhe saab toimida siis, kui mõlemad on võrdsed partnerid, nii et lastega tegeleme ja kodutöödesse panustame ühe palju. Nagu vist kunagi kirjutas Rein Taagepera: kui mõlemad pooled püüavad teha rohkem kui pool, siis on elu ilus.

Millised on teie teadlaste peres vaated laste kasvatamisele?

Asju me neile ette ära ei pudista. Laseme lastel ise katsetada, aga jälgime muidugi, et asjad poleks neile ohtlikud. Meie peame end üsna laiskadeks vanemateks – me harjutame neid iseseisvaks. Õpetame ise magama jääma, ise sööma. Me pole viitsinud lapsi sööta, näputoitumine läks algusest peale käima ja see annab tulemust, nälga nad ennast ei jäta. Aga nad õpivad kiiresti ka valima – kui ikka liha toidu sees ei ole, siis ei viitsita süüa. Ja on perioode, kui süüakse vaid rohelist.

Väga oluline on meie arvates lastega vestelda. Me ei anna vastuseid ette, vaid suuname ise mõtlema ja analüüsima. See võtab oluliselt rohkem aega, kuid usume, et see tasub end lõpuks ära.

Me teadlastena lähtume ka sellest, et harjumustel on suur jõud. Rutiin on kasulik, see tagab elus stabiilsuse ja turvatunde. Siis jääb sul energiat uusi asju välja mõelda ja tahtmist ideid teoks teha!

Kui sa raiskad iga päev ajutöö ressurssi argiasjadele, siis pole sul ressurssi, et muuta maailma enda ümber. Kui hommikust peale lahendad probleemi, kas panna enne king paremasse või vasakusse jalga, polegi elus midagi enamat.

Niimoodi püüan elada ja ka oma lapsi suunata. Plaani võib alati muuta, tähtis on see, et plaan on olemas.

Kõrvalt meid vaadatakse ja öeldakse tihti, et me oleme nõudlikud lapsevanemad, kord on majas. Teisalt võtame asju väga vabalt, ei viitsi üldse muretseda. Vahet ju pole, kas geenid või kasvatus – ikka on vanemates põhjus.

Ekraaniaega me limiteerime teadlikult, päevas mitte üle poole tunni. Lähtun teadusest: meie aju on niimoodi üles ehitatud, et mõtlemise eesmärk on mõtlemisest vabaneda. Ekraan tekitab sõltuvust just sellega, et laseb ajul üsna lihtne olla.

Ekraani taga tiksumine teeb inimese lollimaks?

Jaa, uuringud kinnitavad, et sa lähedki rumalamaks. Ekraanilt saad kohe uue info kätte, saad lihtsa dopamiinilaksu ja ei pea üldse pingutama. Aga kui päriselu sunnib pingutama, siis tekib kohe stress. Lööd käega, sa pole harjunud, ei viitsi ega suuda. Et aju õpiks pingutama, tuleb see harjumus sisse töötada.

Mäletan oma lapsepõlvest esimest kokkupuudet harjumuse jõuga. Õppisin paari päevaga esihammaste vahelt sülitama, nagu kauboid teevad. Ja pärast kulus kuu aega, et sellest harjumusest vabaneda! Ajus tekib seos: päästiksündmus, neelud lõpptulemuse järele, rutiin ja meelehea. Harjumuste muutmine on pagana keeruline, lihtsam on algusest peale mitte lasta halbadel harjumustel tekkida! Ajul pole vahet, kas ta kohaneb heade või kahjulike harjumustega, see on meie endi enesekontrolli küsimus.

Minult on küsitud: mis sa siis teed, kui su lastest ei saagi füüsikuid? – Ja mis siis! Peaasi, et nad selle juures, mida teevad, ise õnnelikud on. Füüsika annab praktilised oskused, õpid maailma mudelitesse panema, saad sealt suunad, kuidas elu käib. Mõistad, millest asjad sõltuvad, ja oskad ennustada.

Ennustatakse igasugu asjade pealt ja öeldakse, et kõik ennustused on umbluu. Aga ainus, mis võimaldab teha pädevaid ennustusi, on teaduslik meetod. Ja seda on inimkonna ajaloos korduvalt tõestatud! Tänu sellele on inimene jõudnud Kuule, tänu sellele me teame, et sotsiaalne distantseerumine töötab ja miks ta töötab. Mul on väga hea meel, et Eesti koroonakriisi nõuandjate punti on kaasatud ka matemaatikud ja füüsikud.

Nii et tulevik on mudelite abil isegi ennustatav. Mis kriisist edasi saab?

Me igatseme lihtsaid lahendusi. Elu on sageli keerulisem kui õpetus elust. Maailma kirjeldamisel peame mõtlema tõenäosustest.

See on täiesti ime, et oleme Eestis praegu sellises seisus, võiks olla palju hullem. Meil on tegelikult pagana vedanud! Heades olukordades kipume selle ära unustama.

Miks meil koroonakriisis seni vedanud on?

Põhjuseid on kindlasti mitu. Tõenäoliselt mängis suurt rolli see, et püsime kodus - sotsiaalne distantseerumine toimib

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto