Sisukord
AK
Postimees
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lineaarne ja tsükliline aeg

4 min lugemist
Jevgeni Vodolazkin FOTO: Artyom Geodakyan/TASS/Scanpix

Sõna aviaator kuulub samasse ajastusse aeroplaaniga. Hiljem hakati ühte lenduriks, teist lennukiks kutsuma. Aviaator on siinse raamatu peategelasele lapsepõlves külge jäänud hüüdnimi: ta on esimeste aviaatorite demonstratsioonesinemisi vaimustusega vaadanud ja mängudes imiteerinud; pealt on nähtud ka üht õnnetust, kui aviaator rahva silme all surnuks kukub.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tõeliselt sümboolse tähenduse saab aviaator raamatu lõpulehekülgedel. Ning kaugemas ülekandes võib lendamiseks nimetada kogu peategelase sajandipikkust elu, mil ta ajavahemikus 1932–1999 «maad ei puuduta».

1920. ja 1930. aastatel tegeleti Nõukogude Liidus väga lootusrikkalt surematuse saavutamise probleemiga. Iseenesest polnud selles midagi imelikku. Kui peeti täiesti reaalseks paradiisi toomist maa peale – kommunismi nime all –, siis pidi ju surematuski võimalik olema, sest need kaks on alati koos käinud. Kuna esialgu surematus veel käeulatuses polnud, katsetati elusolendite külmutamisega, et tulevikus, kui surematuse tagamise meetodid on igapäevases kasutuses, külmutatud inimesed uuesti lahti sulatada ja neil edasi elada lasta.

Leninit sel moel inimkonnale päästa ei õnnestunud, kuid edaspidi taheti olla paremini ette valmistatud. «Aviaatori» peategelasest saabki üks katsealustest, kes külmutamise-lahtisulatamise protsessi uurimiseks ära kasutatakse. Eksperimendid peatuvad, kuid tänapäeva teadusel õnnestub üks külmutatud kehadest – Innokenti oma – elavana üles sulatada. 1900. aastal sündinud mees avab uuesti silmad aastal 1999, olles füüsiselt umbes 30-aastane. Vahepealne ligi seitsmekümneaastane interreegnum jääb talle olematuks ja suuresti hoomamatuks.

Selline on karkass, millele teose sisu toetub. Sama skeemi on ära kasutanud paljud põnevus- ja naljalood (mu nooruses jooksis kinos komöödiafilm «Hibernatus», kus samuti külmunud inimene ellu ärkas). Ent Vodolazkin on valinud teise tee. Teda huvitab see, mis toimub inimese sees, mõtetes.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto