Sisukord
Arvamus
Postimees
08.05.2020
Eesti Distantsõpe paneb vanemate võimed proovile (8) Koalitsioon tegi eksperdikohtade jagamisest lehmakauplemise (31) Palgatoetust küsitud üle 100 000 inimesele Pärnumaa mees päästis mutta vajunud põdravasika elu Eesti laste finantsteadmised on maailma parimad (12) Pensionäri ebaseaduslik elutöö läheb haamri alla (19) Majandus Transaviabaltica: riigikohus võib luua pretsedendi kogu Euroopale Euroopa Keskpank tõenäoliselt ei vasta Saksa kohtu nõudele Majanduse lühiuudised Merko tõmbas uutele korteriarendustele pidurit Riskifondid panustavad kulla hinna rallile (3) Välismaa Postihääletus annab trumbid Poola võimuparteile Itaalia annab 600 000 migrandile loa jääda Saksamaa nõuab välja kurikuulsat Vene häkkerit (2) Välismaa lühiuudised Kadri Jõgi: kas pandeemia võib muuta Iraani valitsusmudelit? (3) KOHALIK VAADE ⟩ Pandeemia hoogustas Serbias meediasõda Arvamus Juhtkiri: hiigeleksperiment lastega üle ilma ja igas Eesti nurgas Mart Raudsaar: sauna panin, küla läks (4) Toomas Alatalu: maailmasõja pikkusest Putini järgi (1) Siim Kallas: Rail Balticut on vaja (32) Mart Kivastik: raudsed maskid (3) Leon Glikman: haldusriigi pealetung (1) Lugejakirjad: liikumispiiranguist ja hajaasustuse internetist Uno Lõhmus: milline on õiguskord pärast eriolukorra lõppu? Kultuur Dramamama: viimased seitse aastat oleme bändina olnud kaugsuhtes Lepo Sumera – avali hing, kes alati valmis seiklusteks Hästi tehtud, kuid ambitsioonitu Sport Spordi lühiuudised Eestlaste salaplaan suusatamise MK-etapi korraldamiseks – Tallinna lauluväljak (4) «Ootame, millal väravavahid saavad jälle väravavahid olla.» Tallinn Pensionäri ebaseaduslik elutöö läheb haamri alla (19) Tartu Vaksali tunneli üks järsk trepp asendub tuleval aastal kaldteega Kätlin Konstabel: koroonatüdimus – miks ja mis selle vastu aitaks? Tühjad teed ja kuiv asfalt ahvatlevad sohvreid kihutama (5) Tartu lühiuudised Kõige ohtlikum kodu on oma aruga suvilast ehitatud elamu (4) Tartumaa aasta ema saab tiitli kätte päev varem oma koduuksel Ema ja tema ema elust Emajõe ääres Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: hiigeleksperiment lastega üle ilma ja igas Eesti nurgas

2 min lugemist
  • Distantsõpe suurendab hariduslikku ebavõrdsust
  • Tähtsaks saab õppima õppimine ja iseseisva töö oskus
  • Distantsõpe vajab niihästi metoodikat kui kiiret internetti
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Katkuajal ­peale sunnitud distants­õpe on nagu hiiglaslik välieksperiment või suurõppus, mis näitab meile kätte nii e-õpetamise head kui ka vead, ent üksiti ka võitjad ja kaotajad.

Katsuge kujutleda selle õpetaja näoilmet, kelle e-tunnis paistab õpilase selja tagant korterijooming – isa viskab koos sõpradega köögilaua ääres viina. Pessimistid muretsevadki ebavõrdsuse kasvamise pärast ja ütleksid Jeesuse sõnadega: «Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat.» (Lk 8:18)

Optimistid räägivad, et lõpuks ometi on Eesti koolis digipööre toimunud. Mõni on lausa ülevoolavalt õnnelik, et väidetavalt liiga konservatiivsel koolisüsteemil ja õpetajatel pole praegu muud valikut kui muutuda, kõikvõimalikke e-õppe vahendeid ja mooduseid katsetada.

Lapsevanemad, nagu loete ka tänase lehe loost, on maadelnud viimased kaks kuud küsimusega, kuidas jagada iseenda aega ja motiveerida lapsi õppima. Haridusametnikud ütlevad seepeale, et ei isa ega ema peagi püüdma võtta õpetaja rolli. Ja haridusteadlased lisavad, et tähtis on jätta vastutus õppimise eest lapsele endale, vanemate ülesanne on tagada rahulik keskkond. Liiga lihtne pole see olukord kellelegi ja õppida tuleb kõigil käigu pealt.

Koolis määrab lapse aega koolikell ja õppimiseks on klassituba. Distantsõppe ajal tuleb tavalisest veel ilmekamalt välja, kui tähtsad on õppima õppimine, iseseisva töö oskused ja oma aja juhtimine. Samamoodi seegi, millist rolli mängivad individuaalsed erinevused.

Juhtmõte

Distantsõppe ajal tuleb tavalisest veel ilmekamalt välja, kui tähtsad on õppima õppimine, iseseisva töö oskused ja oma aja juhtimine.

Üldiselt öeldakse, et koolis kindla rutiini järgi käiv õppimine toetab lapsi. Nüüd nähakse, et on ka selliseid õpilasi, kelle tulemused on hoopis paranenud. Mõnel on vaja rohkem tunnustust väljastpoolt, teine leiab hea tunde ise vaikselt ülesannete kallal nohistades. Kui muidu saavad koolis särada suhtlemisaltid lapsed, siis karantiin on introvertide kuldaeg. Moraal on aga ilmselgelt see, et õppima õpetamine on A ja O.

Veel aastakümne eest räägiti digilõhest ainult ses mõttes, et eelise saavad need, kellel on ligipääs internetile ja paremad seadmed. Kui aga rikastes riikides, sh Eestis, said nutiseadmed kätte peaaegu kõik, hakkasid ilmnema üllatavad efektid. Kahjuks ei ole nii, et lihtsalt rohkem nende kasutamist teeb lapsi targemaks. Kui kunagi loodeti idealistlikult, et nutiseadmed aitavad nõrgema koduse taustaga lapsi paremale järjele, siis tegelikkuses läks asi pigem vastupidi. Küsimus on, mida sa nendega ette võtad: kui kõik teed on avatud, siis järelikult on võimalik ka lihtsalt aga surnuks lüüa.

Laiemalt puudutab see küsimus kogu koolisüsteemi. Praegu ­tulebki mõelda ja ka teaduslike ­meetoditega uurida, milliseid õppimise eesmärke me praeguste e-vahenditega saavutame ja millises suunas tuleb asju edasi arendada. Riigi asi on küsida ja rahastada sellist uurimistööd. Koolide ja vanemate ülesanne on aga toetada iga last, arvestades tema individuaalseid eripärasid.

Interneti kättesaadavuse ebavõrdsus on meil paraku aga endiselt ­olemas. Eesti riigi ja omavalitsuste auasi on lõpuks ometi lahendada see, et kiire internet jõuaks igale poole, kus meie inimesed elavad.

Seotud lood
07.05.2020 09.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto