Sisukord
AK
Tänane leht
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole

5 min lugemist
Poliitiliste toimetulekustrateegiate valikut saabki kõige lihtsamini seletada sellega, milliseid valikuid varem on tehtud teistes küsimustes. FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Meie ajastul seisavad inimesed silmitsi teistsuguste ohtudega kui enne tööstusrevolutsiooni ja üleilmastumist. Nende ohtude eripära on, et need on inimese enda tegevuse tagajärg: näiteks inimtekkeline kliimamuutus või keskkonnakatastroofid. Eripäraks on ka see, et ohustava õnnetuse ulatus võib olla võrreldamatult suurem sellest, mida ükski kindlustus, ettevõte või valitsus oleks suuteline kinni maksma. Kasvav teadlikkus selliste ohtude olemasolust sunnib inimesi ümber hindama seniseid arusaamu arengust, majandusest, tehnoloogiast, poliitikast, võimust ja vastutusest.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sellist olukorda kirjeldav väljend riskiühiskond on pärit samanimelisest raamatust, mille Müncheni ülikooli sotsioloogiaprofessor Ulrich Beck avaldas 1986. aastal, vahetult pärast Tšornobõli tuumaõnnetust. Raamat «Riskiühiskond» algatas sotsioloogias tänaseni kestva arutelu nn refleksiivse modernsuse üle; teisisõnu selle üle, kuidas tänapäeva tsivilisatsioon heidab kriitilise pilgu seni saavutatule ja selle aluseks olevale usule tehnoloogilisse arengusse.

Selle aasta kevadest alates maailma räsiv Covid-19 pandeemia on näide nüüdisaegsest, uut tüüpi ohust. Eestiski on juba küsitud, kas elu pärast pandeemiat saab enam olla samasugune kui enne. Mõni ennustab radikaalset muutust – «selle, kuidas saame edasi elada, otsustab nüüd loodus» (Jaan Kaplinski, Edasi, 24.4.2020) –, teised on oma ootustes või kartustes ettevaatlikumad. On igal juhul põhjust esitada küsimus, mida kogemus inimkonnale ehk on õpetanud. Pole küll mingeid tõendeid, et inimesel oleks olnud aktiivne roll viirusevormi tekkimisel, samas tulenevad viiruse kiire levik ja sellest põhjustatud ohud otseselt tänapäeva inimese elukorraldusest. Nagu teada, «inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa, olgu lennuki, rongi või laevaga»; aga ka reisimata on nad jätkuvalt kokkupuutes teiste, suurelt jaolt varem tundmatute inimestega. Nad viibivad samades ruumides, hingavad sama õhku, puudutavad samu pindasid. Seepärast võivad köhatusel Austria Alpides olla kurvad tagajärjed hooldekodus tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Selle protsessi põhjused ja tagajärjed ei ole vahetult tajutavad; keegi ei saa neid ette kujutada muidu, kui tuginedes ekspertide teadmistele või muudele autoriteetidele. Nagu ka paljud muud riskid, on viirus nähtamatu. Beck mängibki 1988. aastal ilmunud raamatus («Vastumürgid: Organiseeritud mittevastutamine») muu hulgas küsimusega, mis oleks meie reaktsioonides teisiti, kui näiteks kõrge radioaktiivsuse tase annaks ennast tunda kui kõdi. Selgust loodetakse teaduselt, aga mitte ainult: eri teadusharud saavad pakkuda juhiseid oma pädevuse piires. Palju jääb teadmatuks ja määramatuks mitte ainult viiruse enda käitumises, vaid ka selles, milline on ühe või teise ettevaatusabinõu mõju.

Nähtamatute riskide tajumine ja nendele reageerimine jääb nii üksikisiku, organisatsiooni kui eri tasanditel poliitiliste otsustajate jaoks sõltuma sellest, kuidas riskid konstrueeritakse. Selle aluseks on arusaamad nii haigustest kui ka ühiskonna toimimisest üldiselt.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto