K, 18.05.2022

Mis meist saab?

Krista Kumberg
, lastekirjanduse uurija
Mis meist saab?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gerda Märtens, «Virmalised».
Gerda Märtens, «Virmalised». Foto: Raamat

Kummastav on leida, et mingi kodune paik on laulu sisse pandud. Gerda Märtensi «Virmalisi» sirvides sattusin lõpus pildi peale, millel on kujutatud üht Haapsalus Lahe tänava nurgal asuvat maja. Niisugune asi äratab huvi ja loob sideme.

Raamatu sisu ja sõnum on aga kuurordiidüllist kaugel. Märtens on kunstnik, kes jutustab lugu eeskätt tundeküllaste piltide abil. Autor manab lugeja ette kaks kaunist maailma ja hävitab need. Ning pakub siis välja kolmanda, mis ilmselt rajatud nendele kahele.

Millest siis lugu räägib? Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. Ja õige ta on. Tänased vanaemad-vanaisad küllap mäletavad lugusid kõnelevast paberitükist, teiste seentest, võlusõnast – need kõik olid omaaegsetes algklassiõpikutes kirjas, paduõpetlikud, aga siiani meeles.

Praeguste laste maailm on hoopis avaram kui klassiruum või kuuendik planeedist. Klassipõranda puhtana pidamisest oleme jõudnud planeet Maa korrashoidmiseni. Need teemad on päevakorras ja meie ümber meediaruumis ning lapsed saavad sellest ühel või teisel moel osa, mõtlevad kaasa ning omandavad nüüdisaegseid käitumismustreid.

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toob kokku sadu lugusid, mis omal kombel peegeldavad laste mõtetes toimuvat. Mulluse saagi hulgas tuli ette ridamisi muinasjutte, mis rääkisid keskkonnast (aitäh, Rootsi Grete) ja metsa maha võtmisest (tervitusi Eiale Tondikakul).

Seega, kui tahame muuta inimeste käitumist tulevikus, on õige alustada praegu ja juba lasteaias, nagu seda ka tehakse. Kuidas mudilastele suunatud ilukirjandus teemaga kaasa on läinud? Hiljuti ilmus kunstnik Gerda Märtensi esimene autoriraamat «Virmalised», mis räägib kliima soojenemisest jääkaru Joni seikluste kaudu.

Jääkaru tundub hea valik – kui Arktikas muutub nii soojaks, et jääväljad ära sulavad, kaotavad nad harjumuspärase elupaiga. Lapse arusaamist mööda jäävad kodust ilma. Jääkaru-mõttele tuli ka Islandilt pärit, kuid praegu Eestis elav kunstnik Siggi (Sigurður Örn Brynjolfsson), kui ta kirjutas ja joonistas raamatu «Jääkaru Polli» (2011).

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Merendus
Maailm
Arvamus
Sport
AK
Elustiil
Tagasi üles