Sisukord
AK
Postimees
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis

4 min lugemist
Igaüks võiks ikkagi mõtiskleda, kuidas ta endale harjumuspäraseid muusikakultuuri nähtusi ning esteetilisi kategooriad ja väärtusi voogedastusloogikaga lepitab. FOTO: LUCAS JACKSON/REUTERS

Salvestatud muusika tööstust võib pidada esimeseks suureks loomemajanduse valdkonnaks, mis digirevolutsiooni käigus põhjalikult ümber kujunes. Pärast aastakümneid tehtud katseid nii ülalt kui ka alt muusika levitamise ja tarbimise viise reformida on praeguseks saabunud suhteliselt stabiilne digitaalse voog­edastuse võidukäik, mis kogu väärtusahela toimeloogikat ümber kujundab. Järgnevalt arutlen nüüdisaja digimuusikatööstuse lähtealuste ja voogedastuse kultuurilise mõju üle. Näitena käsitlen Spotifyd, nii Eestis kui ka Euroopas muusika voogedastuses valitsevat platvormi, millel on globaalselt 130 miljonit maksvat kasutajat.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Muusikatarbimise viise on alati vorminud muusikatööstuse sõltuvus suuremate majandusharude dünaamikast. Suurem osa 20. sajandist oli salvestatud muusika tööstus lahutamatult seotud n-ö tarbeelektroonika tööstusega. Sajandi alguse «plaadifirmad» ei olnud juhuslikult suurte elektroonikaettevõtete allasutused – lihtsustatult, salvestatud muusikat oli vaja eelkõige selleks, et salvestustest märksa kallimad taasesitusseadmed maha müüa. Eesmärk oli kodu kui privaatne sfäär aina uue ja innovaatilisema tehnika abil n-ö kaubastada. Muusika oli üks vahenditest, mis seda võimaldas. Kahe nüüdisaja suurima plaadifirma – Sony ja Universal – juured on samuti otsapidi elektroonikatööstuses. Sedalaadi valdkonnaüleseid majanduslikke mõjusid kiputakse muusikakultuuri mõjutavate asjaoludena alahindama.

Tänapäeval, mil muusikaturgu kujundab enneolematult suur IT-sektori jõud, on sellele eriti oluline tähelepanu pöörata. Interneti algusaegade innovatsioone MP3-formaadist Winampini ja sealt edasi Napsteri ning iTunesini suunasid peaasjalikult juba IT-ettevõtted. Nende innovatsioonidega kaasnenud sündmuste käik mõjus traditsioonilisele muusikatööstusele hävitavalt – umbes nelja aastaga harjusid tarbijad muusikat saama tasuta. Nüüdne, pilvetehnoloogiale rajatud digitaalne muusikatööstus ei ole enam omandi-, vaid ligipääsupõhine ja seega mitte enam toote-, vaid teenusepõhine. Spotify edu taga võib aimata eelnevate aastakümnete meediaäri ja -vormide nutikat kombinatsiooni.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto