Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis

Igaüks võiks ikkagi mõtiskleda, kuidas ta endale harjumuspäraseid muusikakultuuri nähtusi ning esteetilisi kategooriad ja väärtusi voogedastusloogikaga lepitab. FOTO: LUCAS JACKSON/REUTERS

Salvestatud muusika tööstust võib pidada esimeseks suureks loomemajanduse valdkonnaks, mis digirevolutsiooni käigus põhjalikult ümber kujunes. Pärast aastakümneid tehtud katseid nii ülalt kui ka alt muusika levitamise ja tarbimise viise reformida on praeguseks saabunud suhteliselt stabiilne digitaalse voog­edastuse võidukäik, mis kogu väärtusahela toimeloogikat ümber kujundab. Järgnevalt arutlen nüüdisaja digimuusikatööstuse lähtealuste ja voogedastuse kultuurilise mõju üle. Näitena käsitlen Spotifyd, nii Eestis kui ka Euroopas muusika voogedastuses valitsevat platvormi, millel on globaalselt 130 miljonit maksvat kasutajat.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Muusikatarbimise viise on alati vorminud muusikatööstuse sõltuvus suuremate majandusharude dünaamikast. Suurem osa 20. sajandist oli salvestatud muusika tööstus lahutamatult seotud n-ö tarbeelektroonika tööstusega. Sajandi alguse «plaadifirmad» ei olnud juhuslikult suurte elektroonikaettevõtete allasutused – lihtsustatult, salvestatud muusikat oli vaja eelkõige selleks, et salvestustest märksa kallimad taasesitusseadmed maha müüa. Eesmärk oli kodu kui privaatne sfäär aina uue ja innovaatilisema tehnika abil n-ö kaubastada. Muusika oli üks vahenditest, mis seda võimaldas. Kahe nüüdisaja suurima plaadifirma – Sony ja Universal – juured on samuti otsapidi elektroonikatööstuses. Sedalaadi valdkonnaüleseid majanduslikke mõjusid kiputakse muusikakultuuri mõjutavate asjaoludena alahindama.

Tänapäeval, mil muusikaturgu kujundab enneolematult suur IT-sektori jõud, on sellele eriti oluline tähelepanu pöörata. Interneti algusaegade innovatsioone MP3-formaadist Winampini ja sealt edasi Napsteri ning iTunesini suunasid peaasjalikult juba IT-ettevõtted. Nende innovatsioonidega kaasnenud sündmuste käik mõjus traditsioonilisele muusikatööstusele hävitavalt – umbes nelja aastaga harjusid tarbijad muusikat saama tasuta. Nüüdne, pilvetehnoloogiale rajatud digitaalne muusikatööstus ei ole enam omandi-, vaid ligipääsupõhine ja seega mitte enam toote-, vaid teenusepõhine. Spotify edu taga võib aimata eelnevate aastakümnete meediaäri ja -vormide nutikat kombinatsiooni.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto