Sisukord
AK
Postimees
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai

6 min lugemist
Kohustuslik koroonaviiruse vastu testimine võib näida küll karmi muutusena riigivõimu suurenemise suunas, kuid viimase 200 aasta jooksul on riigid pidevalt rahvatervise ja hügieeni nimel muskleid pingutanud. Pildil politsei kontrollpunkt Bangkokis. FOTO: Prawet Puengsawangphol/zumapress.com/scanpix

Rahvatervise ja epideemiate küsimused on riigivõimu ja üksikisiku vahekorda kujundanud juba 19. sajandist, viinud eri kontekstides väga erinevate tulemusteni. SARS-CoV2 oleks korrektne võrrelda mitte 20. sajandi keskpaiga, vaid selle algusega.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Me lasime ühe külmetuse pärast majanduse põhja!» Sellist silti kandvat protestijat märkasin ma möödunud reedel rattaga Los Angelese kesklinnas tiirutades. Ta ei olnud üksi. Enamikus California linnades olid möödunud nädalavahetusel meeleavaldused protestiks osariigis kehtivate rangete karantiinimeetmete vastu. Nende rahulolematuse allikat võiks sõnastada järgmiselt: miks võtavad riigid ühe nakkushaiguse allasurumise nimel miljarditelt inimestelt õiguse tööl käia, restoranis istuda, sõpradega kokku saada, lapsi kooli saata, suruvad neile pähe maske ja ninna vatitikke?

Ülekaalukas osa inimesi nii USAs kui ka Eestis toetab oma riigis kehtivaid eriolukorra meetmeid. Ent ka meetmeid toetavad inimesed võivad olla põhjendatult jahmunud. Enamik meist ei ole harjunud, et riik põhiõigusi sellisel määral piirab. Eriolukorra meetmed tunduvad pretsedenditud: 1957. ja 1968. aasta gripiepideemiad ei toonud ju kaasa ülemaailmset hädapiduri tõmbamist. Kas riigid – või hoopiski valijad – on ehk muutunud tundlikumaks?

Lühike vastus on: ei. Asjaolu, et saja aasta jooksul pole inimkond sääraseid karantiinimeetmeid näinud, näitab suuresti, et võitlus nakkushaiguste vastu ja nüüdisaegsete rahvatervisepoliitikate rakendamine on olnud erakordselt edukas. Sedavõrd, et 19. sajandi lõpust saadik on ühiskondliku hügieeni hoidmisest saanud üks modernse, «lääneliku» riigi põhitunnuseid.

Mõistmaks, kui suure edusammuga on kahe sajandi jooksul hakkama saadud, piisab sellest, kui võrrelda põhilisi surmapõhjuseid Eestis tänapäeval ja 20. sajandi alguses. 1925. aastal suri iga viies eestimaalane mõnda nakkushaigusesse (tõenäoliselt tuberkuloosi) – ja seda ajal, kui mitmed ohtlikud nakkushaigused, nagu rõuged, koolera ja kõhutüüfus, olid sisuliselt juba välja juuritud.

Varasema ajaloo kohta on keeruline võrreldavaid andmeid leida, sest nii andmekogumine kui ka meditsiiniline klassifitseerimine olid 19. sajandil hoopis teistsugused kui praegu, aga meditsiiniajaloolased on näidanud, et pea pooled surmapõhjustest võisid toona olla seotud nakkushaigustega.

Tänapäeval surevad inimesed tõenäoliselt vähki või südame-veresoonkonna haigustesse. Nakkushaigused ei paista Eesti ametlikus statistikas peaaegu silma: ca 15 000 surmajuhust aastas põhjustavad need enamasti vaid paarsada.

Selle nn epidemioloogilise ülemineku põhjuste üle on vaieldud palju. Osalt on asi kindlasti lihtsalt eurooplaste elukvaliteedi tõusus. Parema toitumusega inimesed, kes ei pea hommikust õhtuni tööd rügama ja teistega ninapidi koos elama, nakatuvad väiksema tõenäosusega ja nende immuunsüsteem saab haigustest tõenäolisemalt jagu.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto