Sisukord
Arvamus
Postimees
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: iga päev maksab

2 min lugemist
Marti Aavik. FOTO: Postimees

Mis oleks, kui raha uuringutesse juurde valades saaks tõhusa koroona­vaktsiini kätte üks päev varem, küsivad majandusprofessorid Pierre Azoulay ja Benjamin Jones eilses ajakirjas Science.

Ainuüksi USA sisemajanduse kogutoodangu kaotus on ühes päevas 18 miljardit dollarit. Kui lisainvesteering vaktsiini on sellest väiksem, on see isetasuv, kirjutavad Azoulay ja Jones, piltlikustades mõttekäiku vaktsiini­uuringutele kuluva raha väiksusest võrreldes karantiini kahjudega.

See peaaegu näppude peal arvutus on oluline mõistmaks, millise kaaluga on vaktsiinide arendamisel aeg. Iga päev maksab.

Praeguseks on teada 115 vaktsiinikandidaati. Nagu kõik harrastusviroloogid kodudes juba kuulnud on, ei ole asjatundjate jaoks ületamatult raske mõelda välja vaktsiiniideed, mis võiks (!) töötada. Küsimus on selles, milline neist päriselt töötab, nii et viirus vaktsineeritule külge ei hüppa ja vaktsiin ise kahju ei tee. Selleks on kliiniliste uuringute erinevad faasid ehk põhimõtteliselt katsed vabatahtlike inimeste peal – need võtavadki aega. Praeguseks on kliiniliste katseteni jõudnud viis vaktsiini.

PÄEVA KOMM

Eesti-suguse väikeriigi jaoks on omamoodi suur ime, et meilgi on inimesi, kes sellest võidujooksust osa võtavad.

Loomulikult ootame kõik uudiseid sellest, et viimaks ometi oleks lahendus käes. Kahjuks ei ole mitte ainuski vaktsiin jõudnud veel kaugemale kliiniliste uuringute esimesest faasist, mis tähendab proovimist üpris piiratud hulga vabatahtlikega. Ees on veel mitu tarvilikku etappi, et veenduda nende tõhususes ja ohutuses.

Professorid Azoulay ja Jones soovitavad USA valitsusel rahastada võimalikult paljusid vaktsiiniuuringuid, et suurendada märki tabamise tõenäosusest. Lõpuks ei ole ju vahet, kas Ameerika on esimene, nagu ütles president Trumpi loosung. Oluline on saada toimiv vaktsiin – tulgu ta milliselt maailma servalt tahes.

Eesti-suguse väikeriigi jaoks on omamoodi suur ime, et meilgi on inimesi, kes sellest võidujooksust osa võtavad. Eestis on kogu koroona-asjanduse uurimiseks, sh sotsiaalteaduslikud ettevõtmised, otsustatud teadlastele lisaraha anda umbes kuus miljonit eurot ning veel kaks miljonit senisest riigiasutuste uuringutellimuste rahapajast on koroonale ümber suunatud. Peame siis pöialt, nagu oleme harjunud kaasa elama oma sportlastele.

Seotud lood
08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto