PÕHJALA VAADE ⟩ Viirusega nakatus ka Põhjamaade ühtsus

3 min lugemist
  • Taani ja Norra jätkab täna ühiskonna avamist, lubades kooli tagas rohkem lapsi.
  • Üha enam kõlab aga kriitikat, et ehk polnukski vaja sedavõrd suuri kitsendusi.
  • Rootsi mõtleb tulevikule ja kavandab distantsõpet sügiseseks haiguslaineks.
  • Vastuvoolu ujuvatele rootslastele on välismaa kriitka osutunud ühendavaks jõuks.
Solen Ostermann peseb käsi Nord­strandi Steineri koolis Oslos. Nooremad õpilased lubati Norras kooli tagasi juba mõne nädala eest ning täna avaneb sama võimalus vanematel põhikoolilastel, kuid ekspertide hinnangul polnud koolide sulgemine viiruse leviku piiramiseks eriti tõhus meede. FOTO: Heiko Junge/NTB Scanpix/Reuters/Scanpix

Nagu ikka lähedaste sugulaste seas, aasivad ja võtavad omavahel mõõtu ka Põhjamaad – nii visatakse nalja soomlaste tagasihoidlikkuse, norralaste rikkuse, taanlaste vabameelsuse ja rootslaste kombekuse üle.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonaviirusekriisi lahendamise valikud on selle pildi äkitselt justkui pea peale keeranud: Taani keelab ja käsib, samas kui Rootsi on vabaduse lipulaev. Eks selles ole terake tõtt, aga tegelikkus on siiski kirjum.

Kuigi Taani oli üks esimesi riike, kes keeras koroona leviku taltsutamiseks end lukku, oli ta ka üks esimesi, kes hakkas aprilli keskel ühiskonda taas ettevaatlikult ja sammhaaval avama.

09.05.2020 12.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto