Ron Luvištšuk: kas riik tegeleb rehepaplusega?

Ron Luvištšuk. FOTO: Sander Ilvest

Nüanssides peituvatest takistustest, mis piiravad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel riigiabi saada, kirjutab EVEA volikogu liige Ron Luvištšuk.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Valitsus raporteeris mõne aja eest, et hoolib väikestest ja keskmistest ettevõtetest, ja jagas lahke käega 34 miljonit eurot turismisektorile, toitlustusettevõtetele ja majutusasutustele, ka kõige pisematele. Neile anti kümme miljonit. Kõik oli hea kuni hetkeni, mil hakkasid selguma toetuste nüansid, ning süvenedes tekkis tunne, et riik tegeleb rehepaplusega.

Esiteks, väikeettevõtja ­kahjude osalise hüvitamise toetus. Kogueel­arve kümme miljonit, millest saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele kummalegi 500 000 eurot. ­Ettevõte saaks toetust sõltuvalt käibest 3000 või 5000 eurot, kuid maksimaalne käive, millega toetust saab, on 100 000 eurot. Kui firmal oli mullu käive 100 001 eurot, siis astu kõrvale. Milles on ettevõtja süüdi, kui tegi head tööd ja müüs rohkem kui 100 000 eest? On arusaamatu, mis loogikaga on piir tõmmatud.

Teiseks, sellest meetmest saab toetust maksimaalselt 3333 ettevõtet, arvestades, et toetused on kas 3000 või 5000 eurot. Eestis on 123 744 ettevõtet (93,99 protsenti), kes kvalifitseeruvad väikeettevõtteks. Seda toetust saab niisiis neist parimal juhul 2,7 protsenti ehk kaduvväike osa.

09.05.2020 12.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto