Koroonakriis õpetas haigena koju jääma. Kas õpime sellest?

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja doktor Ruth Kalda hinnangul on mõistetav, et kui tuleb oma haige olemist tõendada ja kui enesetunne ei ole nii halb, et sunniks koju jääma, siis pigem läheb inimene tööle.   FOTO: Erakogu.

Eriolukorra lõpuni saavad inimesed ise avada haiguslehte, mis lubab haigena koju jääda. Ja seda võimalust on kasutatud varasemast palju rohkem: kui 2019. aasta märtsis-aprillis võeti 54 000 haiguslehte, siis tänavu on sama ajaga vormistatud neid ligi 100 000.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hüppeliselt suurenenud haiguslehtede hulk räägib nii rohketest haigestunutest kui ka avaliku soovituse kuulda võtmisest, et haigustunnustega inimene peaks koju jääma ja mitte tööle minema.

Kas võib siis järeldada, et tavaolukorras oleks need inimesed ikkagi tööle läinud? Mitmel pool on ühe koroonaepideemia õppetunnina rõhutatud, et haige inimese koju jäämine peaks muutumagi ühiskondlikuks normiks. Miks see seni nii pole? Sest paljud ei saa väikse palga tõttu lubada endale haigena koju jäämist, aga nii mõnigi käib haigena tööl sellepärast, et nii on tavaks.

11.05.2020 13.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto