Saaremaa, seitse nädalat tagasi. Viirus räsib saarlasi ja on murdnud ka hooldekodudesse. Hooldajad langevad üksteise järel rivist. Kriisikomisjon otsustab kõikide hooldekodude nakatunud, kes ei vaja haiglaravi, majutada Südamekodu hoonesse Upal. Valla veebilehel ennast vabatahtlikuna üles andnuid palutakse sinna appi voodeid kokku panema.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Saaremaa, seitse nädalat tagasi. Viirus räsib saarlasi ja on murdnud ka hooldekodudesse. Hooldajad langevad üksteise järel rivist. Kriisikomisjon otsustab kõikide hooldekodude nakatunud, kes ei vaja haiglaravi, majutada Südamekodu hoonesse Upal. Valla veebilehel ennast vabatahtlikuna üles andnuid palutakse sinna appi voodeid kokku panema.

Teiste seas tõttab abistama kriisi ajaks sünnikoju Saaremaale tulnud Kairi Saar (31), kes tavaolukorras töötab pealinna restoranis Ö kokana. Ent voodeid tollel õhtul kokku panna ei saanudki. Tuli hakata hoopis Südamekodu elanikke esimeselt korruselt kolmandale kolima.

Ühel hetkel avastab Saar ennast üksinda kolmandalt korruselt. Järgmine hetk teatab üks proua talle, et vajab mähkmevahetust. Saar vaatab teda kohkunult. Ta pole varem nii suuri mähkmeid näinud, veel vähem neid ise vahetanud. «Ei saa ju nii jätta inimest,» ütleb Saar ja teeb, mis vaja.