Eesti puidusektorit ründab kaks kriisi korraga

Eesti üks olulisem ekspordiartikkel on olnud viimastel aastatel puit ja puidutooted. FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Eesti puidusektorit räsib ühelt poolt koroonakriis, teiselt poolt ründab aga kuuse-kooreürask, mis on meie ettevõtete põhiturgudel palju pahandust korda saatnud.

Erametsakeskuse esimese kvartali ülevaatest selgub, et kui läinud aasta lõpus läks puidufirmadel veel hästi, siis nüüdseks on väljavaated märgatavalt halvenenud. «Paljudel ettevõtetel on tellimuste maht märtsi jooksul langenud. Skandinaaviasse eksportivate ettevõtete jaoks on probleemiks ka Rootsi ja Norra krooni ebasoodne kurss. Pikemaajalise majandussurutise korral on tõenäoline, et puitmaju tootvate ettevõtete arv väheneb,» on kirjas raportis.

Näiteks Ida-Virumaal Nordic Fibreboardi Püssi tehases on lõpetatud tellimuste vähenemise tõttu puitkiudplaatide tootmine ja allesjäänud tellimused on kavas täita Pärnu tehases. Püssi tehas oli spetsialiseerunud õhematele puitkiudplaatidele, mille kliendid olid valdavalt Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias. Pärnu tehases toodetud paksemate plaatide sihtturul Põhja-Euroopas ei ole seevastu seni tugevat langust olnud. Pessimistlikke noote kostab ka Eesti puidutööstuse tõeliselt suurte tegijate seast nagu Toftan, Barrus (mõlemad Võrumaa) ja Nordwood (Viljandimaa).

Omaette kriis on ka mitmel pool Euroopas leviv kuuse-kooreüraski rüüste. Näiteks Tšehhis raiuti tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi metsakahjustuste likvideerimiseks 25 miljonit tihumeetrit metsa. Üraskikahju suuruseks selle Kesk-Euroopa riigi majandusele hinnatakse 1,7 miljardit eurot. Saksamaal on kaks kolmandikku raiutud puudest kahjustusega.

Metsa- ja puidutööstus on Eestis üks väheseid valdkondi, kus töö endiselt käib.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja

Statistikaameti värsketest andmetest selgub, et märtsis, eriolukorra alguskuul eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid 131 miljoni euro eest, mida on viis protsenti vähem kui mullu samal ajal. Esmalt sattusid löögi alla lõpptarbijale kõige lähemal ettevõtted, nagu puitmajade ja -mööbli tootjad. Samas on kriis toonud kaasa kasvu näiteks ehitusmaterjalide ja laste mängumajade läbimüügis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul on töötlev tööstus meie suurim majandussektor, mis tasakaalustab keerulisel ajal majandust. «Metsa- ja puidutööstus ning tööstus laiemalt suudab kriiside korral pakkuda Eesti majandusele kindlust. Ka hetkel on metsa- ja puidutööstus Eestis üks väheseid valdkondi, kus töö endiselt käib. Lisaks aitab tööstus katta inimeste põhivajadusi – olgu selleks toit või soe tuba,» ütles ta.

12.05.2020 14.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto