Hekk varjab kõrvaliste pilkude eest, on piiriks või kaitseb tolmu ja tuule eest. Endale tegin heki, et naabritest eralduda, tahtsin värvilist, ent kasulikku hekki. Samas tugevat, et kaitseks põhjatuulte eest ja selle ees oleks taimedel soe kasvukoht.
Kuusk sobib hästi maantee äärde müra summutamiseks ja kaitseks tolmu eest. On aasta läbi haljas ja ilus, kuid tahab palju ruumi või pügamist. Kuuse all ei taha taimed kasvada, seega sobib see muru eelistajale. Kuuseokastest saab toorjoogi (koos veega mikserdada ja kurnata) või siirupi. Mais-juunis saab võrsetest kohe söömiseks toormoosi teha – purustada koos suhkru või meega. Kuuseokkad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, mineraale, klorofülli, eeterlike õlisid ja sobivad tervist tugevdama haiguste ajal. Suvel saab kuusega jooke ja salateid maitsestada. Kuivatatud kuuseokkad sobivad ürdisoola sisse ja annavad ahjupraele suurepärase maitse.
Viirpuu on hea hekitaim, ilus ja kasulik. Juuni algul muutub viirpuu valgeks õievahuks, õisi võib kuivatada, need aitavad teena või tinktuurina südame rütmihäirete korral ja sobivad uneteesse. Õitsemine kestab umbes nädala, vaatepilt on imeilus. Marjadest saab siirupit keeta või kuivatada ja teed teha. Hekki pügades aga seda ilu ega marju ei saa. Pügamata puu kasvab nelja meetri kõrguseks ja võtab 2–3 meetrit enda alla. Pügades on oht, et väikesed linnud võivad lõksu jääda, sest puu kasvab seest tihedaks ja on teravate asteldega.
Sirel sobib hekiks ja sireliõied teesegudesse – on kasutatud neerude turgutajana ja külmetuse korral, aga kena värviga õied sobivad ka teesegusid kaunistama.
Kukerpuid on punaste ja roheliste lehtedega. Kasv on aeglane, aga tulemus võrratu. Punane põõsas palju marju ei anna. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja annavad hoidistele haput maitset. Lehti ja juuri on kasutatud rahvameditsiinis näiteks sapikivide ravis.
Must leeder on omapärane põõsas ja vajab samuti ruumi, kasvab nelja meetri kõrguseks. Õitseb alles juulis valgete õiekobaratega. Õisi kasutatakse palavikutees. Neist tehakse ka siirupit, millega maitsestatakse jäätist. Oktoobrikuus valmivatest mustadest marjadest pressitakse mahla või siirupit, see tugevdab immuunsüsteemi.
Kibuvitsahekk võtab palju ruumi, kiiresti kasvav hekk võib vallutada nii enda kui ka naabri aia. Hekki hooldada on raske. Sobib pigem heinamaa või põllu äärde. Kibuvitsamarjad on C-vitamiini-rikkad, neist saab moosi ja teed, õied sobivad teesegudesse, roosiveeks ja siirupiks. Samas on hekk õitsedes ilus, kurdlehine kibuvits õitseb tihti terve suve ja marjadki rõõmustavad silma.
Lodjapuu kasvab ainult paesel pinnal, sirgub nelja meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed meenutavad vahtralehti ja värvuvad sügisel punaseks. Marjad ravivad külmetushaigusi ja tugevdavad organismi. Omapärase mõrkja maitsega marjadest saab siirupit, mahla, moosi. Koort kasutatakse verejooksu peatamiseks.
Aroonia on levinud hekitaim, selle mustad marjad alandavad vererõhku ja sisaldavad rohkelt antioksüdante. Marjad sobivad siirupiks ja mahlaks ning kompoti sisse ilusat värvi andma.
Lehtpuuheki eelis – lehed annavad huumust ja nende all saab kasvatada lilli ja söödavaid taimi. Minu hekk on põhja pool ja vastu lõunapäikest on soe koht basiilikutele, liivateedele, tomatitele, paprikatele. Kevadel õitsevad seal sibullilled. Niiskemas kohas lehtpuuheki all võib leida ka mõne karulaugu.
Heki ülesannet võivad täita ka kõrgekasvulised taimed, eriti kui naabrid on kohal ainult suvel. Enamik kasvab kahe meetri kõrguseks ja pakub õieilu ligi kuu aega. Talveks saab heki maha võtta ja avarust nautida.
Kassinaeris on üheaastane taim, mida saab seemnest maha panna igal kevadel. On ka püsikuid, roosade õitega. Õied, lehed, juured aitavad hingamisteedest röga väljutada, pehmendavad kurku ja tõrjuvad põletikku.
Üheksavägine ehk kõrge vägihein kasvab 2,5 meetri kõrguseks ja on võimas lill – õitsemine kestab juulist oktoobrini. Kasulik köha, bronhiidi ja astma korral.
Maapirn kasvab 2–2,5 meetri kõrguseks ja õitseb septembris. Oktoobris valmivad mugulad soodustavad heade bakterite kasvu meie sooltes, eriti pärast antibiootikumikuuri. Mugulad on kuumtöödeldult magusa maitsega ja vähendavad magusaisu. Sobivad diabeetikule. Ravimtaimeaias teeme kuivatis maapirniviiludest krõpse.