Must leeder on omapärane põõsas ja vajab samuti ruumi, kasvab nelja meetri kõrguseks. Õitseb alles juulis valgete õiekobaratega. Õisi kasutatakse palavikutees. Neist tehakse ka siirupit, millega maitsestatakse jäätist. Oktoobrikuus valmivatest mustadest marjadest pressitakse mahla või siirupit, see tugevdab immuunsüsteemi.
Kibuvitsahekk võtab palju ruumi, kiiresti kasvav hekk võib vallutada nii enda kui ka naabri aia. Hekki hooldada on raske. Sobib pigem heinamaa või põllu äärde. Kibuvitsamarjad on C-vitamiini-rikkad, neist saab moosi ja teed, õied sobivad teesegudesse, roosiveeks ja siirupiks. Samas on hekk õitsedes ilus, kurdlehine kibuvits õitseb tihti terve suve ja marjadki rõõmustavad silma.
Lodjapuu kasvab ainult paesel pinnal, sirgub nelja meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed meenutavad vahtralehti ja värvuvad sügisel punaseks. Marjad ravivad külmetushaigusi ja tugevdavad organismi. Omapärase mõrkja maitsega marjadest saab siirupit, mahla, moosi. Koort kasutatakse verejooksu peatamiseks.
Aroonia on levinud hekitaim, selle mustad marjad alandavad vererõhku ja sisaldavad rohkelt antioksüdante. Marjad sobivad siirupiks ja mahlaks ning kompoti sisse ilusat värvi andma.
Heki taga on taimel hea kasvada
Lehtpuuheki eelis – lehed annavad huumust ja nende all saab kasvatada lilli ja söödavaid taimi. Minu hekk on põhja pool ja vastu lõunapäikest on soe koht basiilikutele, liivateedele, tomatitele, paprikatele. Kevadel õitsevad seal sibullilled. Niiskemas kohas lehtpuuheki all võib leida ka mõne karulaugu.