Ilmar Tomusk: eestikeelne nimi on ilus nimi

Ilmar Tomusk. FOTO: Liis Treimann

Suupäraste firmanimede kasutusest ja arusaadava info edastamisest kirjutab keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kevad ja suvi on aeg, kui ettevõtjad korrastavad oma ettevõtte avalikkusele suunatud kuvandit: silte, viitu ja teadaandeid. Sel aastal tuleb tõenäoliselt ettevõtete avalikus teabes muutusi ka koroonakriisi tõttu. Nii kahju kui sellest ka ei ole, lõpetab mõni ettevõte oma tegevuse, kuid samas annab see ruumi uutele tegijatele. Nii on praegu õige aeg meelde tuletada, milliseid nõudeid peaks ettevõtja ärinime valikul arvestama, et nimi täidaks oma eesmärki: annaks teavet ettevõtte tegevuse kohta, eristaks seda teistest samalaadsetest, tõmbaks tähelepanu, aga oleks ka mugav välja öelda ja kirja panna.

Et uued või (taas)alustavad ettevõtjad teavet vajavad, sellest annavad tunnistust sagedased pöördumised keeleinspektsiooni poole avaliku teabe keelekasutuse küsimuses, aga ka inimeste kaebused võõrkeelsete siltide kohta linnaruumis.

Ettevõtlusvaldkonnas on kaht liiki nimesid. Esiteks ärinimed, mis kantakse äriregistrisse ja mille suhtes kehtivad üsna leebed piirangud ja reeglid. Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus ning sisaldama omandivormile viitavat tähist, nt AS või OÜ. Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes ega vastuolus heade kommetega.

Teiseks on ettevõttenimed – ärinimest erinevad ilunimed, mille suhtes ei ole piiranguid kehtestatud peale keeleseadusest tuleneva nõude, et nime koosseisu kuuluv liiginimetus peab olema eestikeelne. Näiteks ettevõte XYZ OÜ avab restorani ja paneb sellele nimeks Restoran Lilleke ja Marjake, mida kasutab avalikus teabes ja reklaamis.

13.05.2020 15.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto