AJA PEEGEL ⟩ Varssavi pakti eesmärk jäi asjaosalistele ühenduse hääbumiseni selgusetuks

11.–14. maini 1955 olid Varssavis koos Nõukogude Liidu ning Albaania, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia ja Ungari delegatsioonid, et kirjutada alla sõjalise liidu loonud Varssavi paktile. Pildil konverentsi eelviimasel päeval Nõukogude Liidu delegatsioon: vasakult ministrite nõukogu aseesimees ja välisminister Vjatšeslav Molotov, ministrite nõukogu esimees Nikolai Bulganin ja kaitseminister Georgi Žukov. FOTO: akg-images/Scanpix

Šveitsi ajalehe Neuen Zürcher Zeitung peatoimetaja Fred Luchsinger kirjutas 1968. aasta augustis: «Mis puutub Varssavi pakti, siis see väidetav partnerlus väidetavaks kaitseks väidetava lääne agressiooni riski eest osutus ülima jõu kätes tööriistaks, mida kasutada iseenda liikmete vastu, ning oli sel eesmärgil väärastunult edukas.»

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tema sõnavõtu kutsus esile Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägede saatmine Tšehhoslovakkiasse, et teha lõpp sealse kommunistliku partei esimese sekretäri Alexander Dubčeki katsetele viia ellu liberaalseid reforme. Lõpuks jäigi Praha kevade lämmatamine Varssavi pakti riikide ainsaks ühisoperatsiooniks – sellestki jäid kõrvale Rumeenia ja kuu hiljem ühendusest välja astunud Albaania ning Ida-Saksamaa pakkus vaid minimaalset tuge.

13.05.2020 15.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto