Joakim Helenius: lääne uus tõusmine

Ettevõtja Joakim Helenius. FOTO: Mihkel Maripuu

Koroonakriis on muutnud nii senist elukorraldust kui ka majandussuhteid. Millisest maailmast võib Eesti ennast pärast kriisi leida ja mida peaksime tegema, et pikemas perspektiivis sellest võitjana väljuda, kirjutab ettevõtja Joakim Helenius.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kriisis kannatav maailm on muutumas. Artikli esimeses osas püüan visandada suure pildi, mis meid tõenäoliselt ees ootab. Teises osas analüüsin, kuidas peaks Eesti end selles uues maailmas positsioneerima.

Hiina tähtsus ja pikaajaline kasvutempo aeglustub, sest lääne ettevõtted vähendavad oma sõltuvust Hiina alltöövõtjatest, et pisendada kriisi tõttu esile kerkinud tarneahela riske. Samuti mõjub Hiina kasvutempole negatiivselt Ameerika ja lääne kiiresti halvenev suhtumine. Seda tugevdab üldlevinud seisukoht, et Covid-19 kriisis on süüdi Hiina, aga ka kasvav soov Euroopa Liidus (ja võib-olla ka USAs pärast presidendivalimisi) kehtestada rohelisi tariife importkaupadele, mille tootmiseks kasutatakse keskkonnakahjulikke energialiike ja tootmisviise, nagu valdavalt tehakse Hiinas.

Hiinas, kus inimesed on 40 aasta jooksul harjunud ­kiiresti tõusva elatustasemega, võib see viia sotsiaalsete rahutuste suurenemiseni, mis omakorda aga aeglustab elatustaseme tõusu. Hiina eksperdid, eriti rahvusvahelised, suhtuvad tavaliselt skeptiliselt Hiina võimesse innovatsiooni abil oma majandust märkimisväärselt kasvatada. See tähendab, et ­Hiina, kes seisab silmitsi oma toodete nõudluse vähenemise ja võimaliku ebakindla sisenõudlusega, ei suuda juba oma praegust kõrget võlataset arvestades majanduskasvu lõputult laenude abil toetada. Üha enam tundub, et pikemas perspektiivis ei suuda Hiina maailmamajanduse juhtpositsiooni saavutamiseks läänemaailmast mööduda.

13.05.2020 15.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto