Euroskeptitsismil on igas riigis oma nägu

Kreeka kaardiväelased ja katkine Euroopa Liidu lipp Ateenas pärast 2013. aasta 1. mai meeleavaldusi. FOTO: YANNIS BEHRAKIS/REUTERS/Scanpix

Kui mõnes riigis on euroskeptitsism olnud justkui osa riiklikust identiteedist, siis mõnel pool on Euroopa Liidu ja eurointegratsiooni suhtes kriitilised hääled alles viimastel aastatel kõvemini kõlama hakanud. Olgu põhjuseks siis rändekriis, riigisisesed probleemid, majandus või hoopis Brexit.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üleeuroopaline Poliitikauuringute Ühing (TEPSA) koondas kokku eksperdiarvamused igast ELi liikmesriigist, sekka ka kandidaat- ja naaberriikidest, et kaardistada euroskeptilised meeleolud terves maailmajaos, uurida skeptikute mõju valitsuste tegevusele ja pakkuda ka lahendusi, kuidas tihtipeale õigustatud muresid lahendada. Koostöös valmis sel suvel ilmavalgust nägev raamat «Euroskeptitsism ja Euroopa tulevik».

14.05.2020 16.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto