Juhtkiri: Balti Schengen võimaldaks paindlikku toimimist

  • Piirid naaberriikidega avanevad ja nakatumine võib tõusta
  • Balti riigid võiksid käituda oma ühise välispiiri sulgemisel ühtselt
  • Balti riikide vahel tuleks säilitada vaba piiriületus nii kaua kui võimalik
Tallink taasalustas reisijate vedu Eesti ja Soome vahel 14.05. 2020, reisijad Tallink Superstar laevale minemas. FOTO: Tairo Lutter

Hoolimata sellest, et eriolukorra lõpuni jääb veel pisut aega, algavad neil päevil märgilised muutused. Piiride sulgemine kogu Euroopas ja Schengeni alal on olnud midagi sellist, millele pole varasemast analoogi.

See on paljudele riikidele harjumatu, sest 13 aastat pole meilegi riikidevahelisi piire ELis olnud. Kõigil Balti riikidel on välispiir olemas ning jääb ilmselt paika järgmiseks tuhandeks aastaks. See tähendab, et meie oskame piiri valvata ja teeme seda põhjalikult. Kuna me kõik oskame, siis peaks teineteist ehk usaldama.

Peaaegu kõik Euroopa riigid sulgesid omavahelised piirid ning ELi üks alusväärtustest – inimeste vaba liikumine – pandi tõsiselt proovile. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks hirm viiruse leviku ees, teiseks ühetaolise kontrolli puudumine ühisel välispiiril. See kõik sundis inimesed paikseks, mis ühtlasi tähendas ka tohutut hoopi turismindusele kogu Euroopas. Eriti rängalt saavad kannatada traditsiooniliselt suure turismisektoriga riigid Lõuna-Euroopas, kuid samuti tabab turismindust hoop nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Lätis.

Kogu maailma riigid ja sealhulgas Eesti on tõmbunud endasse, hoides võõraid eemale. Tuleb arvestada, et pärast piiride avanemist ei naase me sama sõbralikku maailma. Esialgu vaadatakse võõraid kahtlustavalt, sest rakendub käitumuslik immuunsüsteem – võõrapelgus. On tõenäoline, et välismaal liikudes võib sattuda põhjendamatutesse Covid-19 testimistesse.

Neljapäevast avanes piir Soomega ning reedest tehakse vabaks Baltikumi-sisene liikumine. Piiride kadumine on selge märk olukorra paranemisest, kuid suurem liikumisvõimalus loob kindlasti ohu viiruse teise laine levikuks. Kõige tähtsam on endiselt järgida 2+2-reeglit ning käituda mõistlikult. Kui oled haige, siis ära tiku teise kotta, ning arvesta, et mujal riikides võivad olla täiendavad nõuded, mida Eestis pole.

JUHTMÕTE

Tulevikuks tasub kaaluda võimalust ühiseks koordineeritud Balti välispiiri sulgemiseks, kui oht ei lähtu ühestki meist.

1

Balti riikide sisest piiriületust on kergem ohutult korraldada, sest Soome minekuks saame kõik kokku laevadel, kus ohutusnõuetel on suur tähtsus. Ometigi on ka eestlaste liikumisel üle Läti piiri üks pudelikael, milleks on sealsed alkoholipoed. Kaks kuud eraldatust on kindlasti mõjunud, kuivatades varusid, mida soovitakse nüüd täiendada. Loodetavasti on nii palju kainet meelt, et sellest ei tule «maksud sõidavad Lätti» laadset autokolonni.

On selge, et praegune sisepiiride taastamine ei jää viimaseks ning sellest õppimine on oluline. Tugev ja ühtne kontroll ELi välispiiril vähendab vajadust omavahelisi piire sulgeda. Kuigi piiride sulgemine on iga riigi oma otsus, on ülitähtis roll ka Euroopa Komisjonil, kes ilmutas selles kriisis vähemasti alguses saamatust.

Tulevikuks tasub kaaluda võimalust ühiseks koordineeritud Balti välispiiri sulgemiseks, kui oht ei lähtu ühestki meist. Kui järgnevate lainete puhul hakatakse taas Euroopas piire sulgema, võiks Balti Schengen jääda kehtima nii kaua kui vähegi võimalik. Siis ei raiska me niigi vähest ressurssi omavaheliseks pidevaks rekameeste kontrolliks ega maadle erisuste kehtestamisega Lätist pärit töötajatele.

Seotud lood
14.05.2020 16.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto