Sisukord
AK
Tänane leht
16.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Kriisijuhtimises on Eesti Euroopa tippude seas (5) Eestlased panid avatud Läti piiril ostupeo püsti (9) Külm kevad toob aiapidajatele veidraid üllatusi (1) Majandus Soomlased on leidnud üles Tallinki aktsia Börside taastumine pole pensionifondidesse eriti jõudnud Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised Välismaa Trump ähvardas katkestada suhted Hiinaga (8) Välismaa lühiuudised Viirusekevad kasvatas Soomes järsult enesetappude arvu (3) Koju naasmisest unistavad Egiptuse nuubialased elustavad oma keelt Arvamus Aimar Altosaar: rahvastikukasvu võimalustest (14) Liblikas ja mesilane (2) E-riigi maailmaviija Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Kiusaja või kiusatav? (10) Juhtkiri: rohkem usku vabasse maailma (19) Eksinud mesikäpad Kultuur video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Sport Jõesaar tahab siirduda mõnda Euroopa tippliigasse Spordi lühiuudised Carl-Robert Puhmi kolumn: tugitoolisport noori ei paelu Ott Kiivikas pääses kodusele ravile Merendus Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised AK Martin Ehala: TTÜ arengust Aaviksoo ajal (21) Raivo Sell: Tehnikaülikooli sisekliima on paranemas Jüri Allik: Kuidas hinnata TTÜ teaduspanust Eesti teaduse kontekstis? (2) Jaak Aaviksoo: Tehnikaülikooli kümnend (1) Jüri Reinvere: kui hirm on möödas ja auti löömine ees (1) Kas referendumiga saaks pensionid kahekordistada? (11) Maire Raadik: Demagoogiline õlgmees eestlase maailmapildis Jaan Tamm: viimaste päevade Pirita klooster (3) Jaak Prints: Suurkogus täitus kõige täpsemini üks teatri juhtmõtteid (1) Kas ja mis mõju avaldas «Ühtse Eesti suurkogu»? (6) Jaak Allik: NO99 suurporjekt oli populismivastane kaitsesüst (2) Kas neoliberialism on pelgalt ahnuse ratsionaalne põhjendamise meetod? (3) Vikerkaar loeb. Sang, mäng, äng Populaarteaduslikku faktikirjandust lastele ja noortele Kummaliseks pöördunud igapäevasus video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Juurikas. Kuidas ma juuksuris käisin Aja auk. Kraftwerki nägu Rock’n’roll’i arhitekti lõbus elu Arter Rootsi perearstide liider Marina Tuutma: Rootsis öeldakse kõiki asju ümber nurga (3) Ainsa eestlasena kurikuulsas Wuhani laboris (1) Jumal tänatud, et päris löömaks ei läinud! (12) Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Väärt nõu enne ratta ostmist: vaadake, millist tasub valida! (3) Rabarberiklassika, aga minivormis: Pinsi talu Toidutoa retsept Kawasaki vilistas traditsioonidele. Sõiduproov kruiseriga Vulcan S Tom Cruise kosmoses. Jah, just selline plaan NASA-l ja Elon Muskil Plagiaadiskandaal Tallinna moenädalal (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kas neoliberialism on pelgalt ahnuse ratsionaalne põhjendamise meetod?

4 min lugemist
Hasso Krull. FOTO: Margus Ansu

Hasso Krulli esseekogumik «Imelihtne tulevik», mis ilmus «Vabamõtlejate» seerias, koosneb kolmest osast. Esimeses (alapealkirjaga «Monokkel») on pikemad ja akadeemilisemat laadi esseed, teises («Binokkel») lühemad ja pigem ajakirjanduslikud arvamuslood ning kolmandas («Pumpernikkel») on Krulli vestlus raamatu toimetaja Leo Luksiga.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuigi raamat sisaldab 40 esseed, intervjuud ja mõtisklust aastatest 1995–2019, siis on mõned ideed, mis on läbivad ja mille juurde tuleb Krull ikka ja jälle tagasi. Esimene neist on triksteri mõiste, millega Krull tähistab ürgolendit, kes on ambivalentne loojafiguur, kes kujundab maailma ilma seda ise kavatsemata. Selle kuju abil saab seletada ning mõtestada suurt hulka maailma ja selle nähtusi. Kuna aga mütoloogia mulle endale suurt huvi ei paku, siis pigem tahaksin rääkida kahest teisest peateemast: neoliberalismi kriitikast ning loodusvaradest mõtlemisest, mis on Krulli jaoks omavahel tihedalt seotud.

Kuigi Krull puudutab mitmeid poliitika(filosoofia)sse puutuvaid teemasid (anarhism, demokraatia, kommunism), siis tema jaoks on üks olulisemaid seisukohti, et neoliberalism on «ahnuse ratsionaalne põhjendamise meetod» (lk 70). Krull leiab, et Eestis valitseb neoliberaalne moraal, «mille järgi vabadus on raha ja inimese tegevusele annab moraalse õigustuse majanduskasv» (lk 96) ning et «inimkonna tulevik ei seisne majanduse piiramatus kasvus. Ellujäämine sõltub hoopis sellest, kas tulevased põlvkonnad suudavad selle tontliku illusiooni kukutada» (lk 136).

Selline lõputule kasvule suunatud mõtlemine viib meid kolmanda läbiva teemani: kuidas inimene kohtleb loodust ja eelkõige kuidas mõeldakse loodusressurssidest. Need on justkui tasuta antud ja lõputult kestev varu, kuigi neist tuleks mõelda kui kapitalist, millega tuleb hoolikalt ringi käia, et seda jätkuks ka tulevikuks.

Krull kirjutab, et «odava tööjõu kõrval on kapitalism kogu aeg kasutanud «odavat loodust», mis õigupoolest tekitabki kasvu illusiooni. Odav loodus on aga see, mis majanduskasvukäigus kahaneb või hävib» (lk 79). Ning annab selle valguses hävitava hinnangu: «tavaliselt on Eestimaa rüüstamises süüdistatud igasuguseid võõrvõime, aga see, mida teevad eestlased ise, on ometi enneolematu» (lk 96), viidates sellele, et metsa mõõdetakse tihumeetrites ja mitte selles kui vana või ilus see on.

15.05.2020 18.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto