Sisukord
Arvamus
Postimees
16.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Kriisijuhtimises on Eesti Euroopa tippude seas (5) Eestlased panid avatud Läti piiril ostupeo püsti (9) Külm kevad toob aiapidajatele veidraid üllatusi (1) Majandus Soomlased on leidnud üles Tallinki aktsia Börside taastumine pole pensionifondidesse eriti jõudnud Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised Välismaa Trump ähvardas katkestada suhted Hiinaga (8) Välismaa lühiuudised Viirusekevad kasvatas Soomes järsult enesetappude arvu (3) Koju naasmisest unistavad Egiptuse nuubialased elustavad oma keelt Arvamus Aimar Altosaar: rahvastikukasvu võimalustest (14) Liblikas ja mesilane (2) E-riigi maailmaviija Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Kiusaja või kiusatav? (10) Juhtkiri: rohkem usku vabasse maailma (19) Eksinud mesikäpad Kultuur video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Sport Jõesaar tahab siirduda mõnda Euroopa tippliigasse Spordi lühiuudised Carl-Robert Puhmi kolumn: tugitoolisport noori ei paelu Ott Kiivikas pääses kodusele ravile Merendus Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised AK Martin Ehala: TTÜ arengust Aaviksoo ajal (21) Raivo Sell: Tehnikaülikooli sisekliima on paranemas Jüri Allik: Kuidas hinnata TTÜ teaduspanust Eesti teaduse kontekstis? (2) Jaak Aaviksoo: Tehnikaülikooli kümnend (1) Jüri Reinvere: kui hirm on möödas ja auti löömine ees (1) Kas referendumiga saaks pensionid kahekordistada? (11) Maire Raadik: Demagoogiline õlgmees eestlase maailmapildis Jaan Tamm: viimaste päevade Pirita klooster (3) Jaak Prints: Suurkogus täitus kõige täpsemini üks teatri juhtmõtteid (1) Kas ja mis mõju avaldas «Ühtse Eesti suurkogu»? (6) Jaak Allik: NO99 suurporjekt oli populismivastane kaitsesüst (2) Kas neoliberialism on pelgalt ahnuse ratsionaalne põhjendamise meetod? (3) Vikerkaar loeb. Sang, mäng, äng Populaarteaduslikku faktikirjandust lastele ja noortele Kummaliseks pöördunud igapäevasus video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Juurikas. Kuidas ma juuksuris käisin Aja auk. Kraftwerki nägu Rock’n’roll’i arhitekti lõbus elu Arter Rootsi perearstide liider Marina Tuutma: Rootsis öeldakse kõiki asju ümber nurga (3) Ainsa eestlasena kurikuulsas Wuhani laboris (1) Jumal tänatud, et päris löömaks ei läinud! (12) Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Väärt nõu enne ratta ostmist: vaadake, millist tasub valida! (3) Rabarberiklassika, aga minivormis: Pinsi talu Toidutoa retsept Kawasaki vilistas traditsioonidele. Sõiduproov kruiseriga Vulcan S Tom Cruise kosmoses. Jah, just selline plaan NASA-l ja Elon Muskil Plagiaadiskandaal Tallinna moenädalal (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: rahvastikukasvu võimalustest

2 min lugemist
Aimar Altosaar FOTO: Eero Vabamägi

Rahva vananemine on kindlasti rõõmus sõnum, sest näitab meditsiini ja arstiabikorralduse kõrget arengutaset ning iga inimelu suurt väärtustamist ühiskonnas. Eesti keskmine oodatav eluiga sünnimomendil oli 2018. aastal 78,37 aastat (meestel 73,86 ja naistel 82,44 aastat), ning see kasvab jätkuvalt. Vanemate inimeste osakaalu suurenemist on hinnatud ka murevõtmes, sest see viitaks nagu nooremate põlvkondade väiksusele ja rahva elujõu vähenemisele.

Arvamus, et meie loomulik loomulik iive kasvab sedavõrd, et tagab pikemas perspektiivis eestlaste arvukuse hoidmise või isegi kasvu, pole ühegi mõõdetava rahvastikunäitaja järgi põhjendatud. Eestis on laste ja perede toetamiseks tehtud palju rohkem kui enamikus riikides, koduse ema palk ja kolmandast lapsest alates suurenev lapsetoetus on meetmed, mis on aidanud tõsta summaarse sündimuskordaja (elussündide arv naise kohta tema eluea jooksul) 1,67ni, ning võime loota, et see kasvab veel mõnevõrra. Euroopa arenenud riikides peetakse reaalseks sündimuskordaja kasvu 1,80ni, mille lähedale võib Eesti ka praeguste tendentside jätkudes jõuda.

Loomulik rahvastikutaaste piir on rahvastikuteadlaste andmetel keskmiselt 2,1 last iga naise kohta. Sellise taseme saavutamist ükski prognoos ette ei näe.

Ka välismaalt naasvate eestlaste vood ei ole lõputud ning me võime ikkagi seista silmitsi rahvastiku kahanemisega.

Eesti on juba viis aastat positiivse rändesaldoga riik. Veelgi rõõmustavam on see, et ka eestlasi tuleb rohkem tagasi, kui lahkub, ning valitsuse ülesanne on neid sidustada ja hoida meiega. Kuid ka välismaalt naasvate eestlaste vood ei ole lõputud ning me võime ikkagi seista silmitsi rahvastiku kahanemisega.

Rahvastikutaaste ja vähemalt mõõduka kasvu võimalused seisnevad ettenähtavas tulevikus vaid väljarännet ja negatiivset iivet ületavas sisserändes. Rändeteema käsitlemine on alati äärmiselt emotsiooniderikas, kuid meil pole sellest pääsu, kui tahame vastutustundlikult rääkida eesti rahva tulevikust. Tuleb vastata küsimustele, keda me ootame, kuidas me kohtleme neid, kes soovivad oma elu Eestiga siduda, kas pakume head lõimimiskeskkonda või eraldame nad müüridega. Meie majandus ei saa niipeagi hakkama ajutise või hooajalise tööjõu kasutamiseta – kuidas me seda korraldame, et oleksid kaitstud nii kõigi alaliste elanike kui ka võõrtööliste õigused?

Rahvarännule täielikku pidurit peale tõmmata pole võimalik. Kui seda püüaksime, võime ilma jääda noortest, kes ei soovi end siduda suletud ühiskonnaga. Avatud meelelaadi ja majandusega riik aga vajab inimeste liikumiseks läbipaistvaid reegleid ning rahvas kindlustunnet, et kontrollimatu ja segaste reeglitega migratsioon ei ähvarda meie komberuumi, keelt ja kultuuri.

Seotud lood
15.05.2020 18.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto