Sisukord
AK
Postimees
16.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Kriisijuhtimises on Eesti Euroopa tippude seas (5) Eestlased panid avatud Läti piiril ostupeo püsti (9) Külm kevad toob aiapidajatele veidraid üllatusi (1) Majandus Soomlased on leidnud üles Tallinki aktsia Börside taastumine pole pensionifondidesse eriti jõudnud Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised Välismaa Trump ähvardas katkestada suhted Hiinaga (8) Välismaa lühiuudised Viirusekevad kasvatas Soomes järsult enesetappude arvu (3) Koju naasmisest unistavad Egiptuse nuubialased elustavad oma keelt Arvamus Aimar Altosaar: rahvastikukasvu võimalustest (14) Liblikas ja mesilane (2) E-riigi maailmaviija Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Kiusaja või kiusatav? (10) Juhtkiri: rohkem usku vabasse maailma (19) Eksinud mesikäpad Kultuur video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Sport Jõesaar tahab siirduda mõnda Euroopa tippliigasse Spordi lühiuudised Carl-Robert Puhmi kolumn: tugitoolisport noori ei paelu Ott Kiivikas pääses kodusele ravile Merendus Vjatšelav Leedo laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk asus ise reederiks (1) Merenduse lühiuudised AK Martin Ehala: TTÜ arengust Aaviksoo ajal (21) Raivo Sell: Tehnikaülikooli sisekliima on paranemas Jüri Allik: Kuidas hinnata TTÜ teaduspanust Eesti teaduse kontekstis? (2) Jaak Aaviksoo: Tehnikaülikooli kümnend (1) Jüri Reinvere: kui hirm on möödas ja auti löömine ees (1) Kas referendumiga saaks pensionid kahekordistada? (11) Maire Raadik: Demagoogiline õlgmees eestlase maailmapildis Jaan Tamm: viimaste päevade Pirita klooster (3) Jaak Prints: Suurkogus täitus kõige täpsemini üks teatri juhtmõtteid (1) Kas ja mis mõju avaldas «Ühtse Eesti suurkogu»? (6) Jaak Allik: NO99 suurporjekt oli populismivastane kaitsesüst (2) Kas neoliberialism on pelgalt ahnuse ratsionaalne põhjendamise meetod? (3) Vikerkaar loeb. Sang, mäng, äng Populaarteaduslikku faktikirjandust lastele ja noortele Kummaliseks pöördunud igapäevasus video ⟩ Kunst sinu ümber. Romantiline realist Jevgeni Zolotko Juurikas. Kuidas ma juuksuris käisin Aja auk. Kraftwerki nägu Rock’n’roll’i arhitekti lõbus elu Arter Rootsi perearstide liider Marina Tuutma: Rootsis öeldakse kõiki asju ümber nurga (3) Ainsa eestlasena kurikuulsas Wuhani laboris (1) Jumal tänatud, et päris löömaks ei läinud! (12) Kristina Herodes: Kuidas minust ahistaja sai? (3) Väärt nõu enne ratta ostmist: vaadake, millist tasub valida! (3) Rabarberiklassika, aga minivormis: Pinsi talu Toidutoa retsept Kawasaki vilistas traditsioonidele. Sõiduproov kruiseriga Vulcan S Tom Cruise kosmoses. Jah, just selline plaan NASA-l ja Elon Muskil Plagiaadiskandaal Tallinna moenädalal (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Tamm: viimaste päevade Pirita klooster

5 min lugemist
  • Pirita kloostri varemetele on läbi ajaloo püütud elu sisse puhuda
  • Pöörde kloostrivaremete kasutusse tõi Birgitta festivali loomine
  • Pirita kloostri varemed on unikaalne monument, mida tuleb hoida
Pirita kloostri varemetele on püütud elu sisse puhuda 1980. aasta purjeregatist saadik. Uue hingamise tõi birgitiinide tagasitulek selle sajandi alguses. FOTO: Sander Ilvest
Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljuti esilinastuse 50. aasta­päeva tähista­nud ­«Viimne reliikvia» on tõenäoliselt ärgitanud ka Tallinna linna­võime, eriti aga Pirita ­linnaosa valitsust Pirita kaunis jõekäärus Maarjaorus (Mariendalis) paikneva kloostrikompleksi peale mõtlema. Olles täiesti nõus Postimehes 26. märtsil ilmunud pöördumise vaimsusega, milles kultuuritegelased avaldasid lootust, et linnaosavalitsus laseb birgitiinidel kloostri eest edasi hoolitseda, lisaksin siia ka muinsuskaitselise aspekti. On ju tegemist nii füüsilises kui vaimses mõttes ühe unikaalsema kompleksiga Baltikumis ja Põhjamaades, kus Liivi sõja käigus varemestunud neitsi Maarjale pühendatud kirik koos põhjaküljel paikneva nunnadepoolega ja lõunaküljel suures osas veel pinnasekihtide alla maetud preestrite ja ­munkade sulushoonestusega on kaunis harmoonias nelisada aastat hiljem birgitiinide teise tulemise käigus rajatud uue, külalismajast, konverentsiplokist ja kabelist koosneva (autorid Ra Luhse ja ­Tanel Tuhal) kloostriklausuuriga. Just viimane, peapiiskop Erwin Josef Enderi septembris 2001 pühitsetud uusim kloostrikompleks andis uue hingamise mitte ainult 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregati ajaks välja kaevatud ja konserveeritud varemetele, vaid ka kogu Pirita keskusele.

Oli ju kloostrivaremetele püütud korduvalt elu sisse puhuda. Esimene katse tehti juba purjeregati ajal, mil alguses kavandati varemed koguni Nõukogude Liidu kultuurielu käilakuju, Moskva Suure Teatri balletitrupi esinemisteks. Lõpuks lavastas kultuuriprogrammi raames tollane Noorsooteater siin hoopiski «Dekameroni». Üksikuid muusika- ja muid üritusi toimus siin nõukogude ajal teisigi, aga uut kvaliteeti ei suutnud need luua. Põhjus oli lihtne: puudus vaimsus, õigemini selle kandja kloostri näol. Ega vaimsuski kohe pärast kloostri rajamist tekkinud. Piritaga, eriti aga kloostriga tihedamalt seotud kultuuriringkonnad otsisid võimalusi, sealhulgas ajaloolises miljöös toimuvate vabaõhuetendustega tuntust kogunud Tallinna Linnateatri trupi rakendamist.

15.05.2020 18.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto