Juhtkiri: iseäralised rektorivalimised

  • Täna valib 11-liikmeline Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium uue rektori
  • Kandideerivad senine rektor Jaak Aaviksoo ning Jarek Kurnitski ja Tiit Land
  • Aaviksoo puhul on tunda abitsiooni puudumist, mis kajastub TTÜ tasemes
Tallinna tehnikaülikool. FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Täna toimuvad TTÜ rektori valimised. Rektorivalimised on suursündmus iga ülikooli jaoks, ja oodatud päevasündmus ka ühiskonnas laiemalt, kuid TTÜ rektori valimised on iseäralised. Ja seda mitmes mõttes.

Erinevalt teistest Eesti ülikoolidest, kus rektori valib akadeemilise pere liikmetest koosnev suurearvuline valimiskogu, valib tehnikaülikoolis rektori TTÜ nõukogu. Seega on TTÜ akadeemilisel perel teiste Eesti ülikoolidega võrreldes oluliselt vähem võimalust valimiste protsessi ja tulemust mõjutada. Tuleb rahul olla nõukogu valikuga.

Juhtimismudel, mille kohaselt valib rektorit nõukogu, mitte ülikooli akadeemiline töötajaskond, on erandlik küll Eestis, kuid mujal maailmas rohkem levinud. Mudel lähtub loogikast, et ülikool ei erine oma olemuselt suurettevõttest ja seetõttu pole põhjust, miks seda ei võiks ka juhtida nagu suurettevõtet – nõukogu töötab välja strateegia ja määrab juhi, kes hakkab seda ellu viima. Ja kui areng ei vasta ootustele, siis vahetab juhi välja.

See on põhjus, miks tänased TTÜ valimised on märgilise tähendusega. Rektori kohale on esitatud kolm kandidaati: TTÜ praegune rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ja Tallinna Ülikooli praegune rektor Tiit Land. Kui ülikooli areng rahuldab nõukogu, siis poleks põhjust juhti vahetada. Hinnang sõltub sellest, millist tehnikaülikooli nõukogu soovib.

On tunda ambitsiooni puudumist ja see kajastub ka tasemes: TTÜ on langenud rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades viimaste aastatega paar-kolmsada kohta.

5

Jaak Aaviksoo ütles laupäevases Postimehe AKs, et «me ei vaja teist Tartu Ülikooli ega isegi mitte teist MITd.» MIT, täisnimega Massachusettsi Tehnoloogiainstituut on maailma absoluutsesse tippu kuuluv tehnikaülikool. Avalduses on tunda ambitsiooni puudumist ja see kajastub ka tasemes: TTÜ on langenud rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades viimaste aastatega paar-kolmsada kohta.

Kuigi pingeread ei ole ülikooli taseme näitajana mingi absoluutne kriteerium, on see rahvusvahelisel kõrgharidusturul siiski peamine võrdlusalus noortele, kui nad valivad ülikooli. Kehvem koht pingeridades toob ülikoolile kaasa nõrgema üliõpilaskonna. Aaviksoo on öelnud, et TTÜ missioon on koolitada kõiki, kes seda tahavad, isegi kui neil «integraalid, osa­tuletised ja kvantarvutid» nii teoorias kui ka praktikas hinge kinni võtavad». (Sirp 28.09.2018). Paratamatult hakkab selline lähenemine kurnama õppejõude ja suurendab tippteadlaste rahulolematust.

Et ülikooli tööõhkkonnaga pole kõik veel korras, tunnistab ka Aaviksoo ise. Osalt on see ilmselt tingitud kiiretest reformidest, millest mõned on olnud vältimatult vajalikud. Samas on raske õigustada üleöö teostatud brändimuutust, mis palju pahameelt tekitanud.

Kuus aastat tagasi ilmunud Gunnar Oki raport seadis kõrghariduse reformimise eesmärgiks ülikoolide rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise. Erinevalt Tartu ja Tallinna ülikoolist on tehnikaülikooli positsioon viimastel aastatel nõrgenenud, mida on püütud kompenseerida efektse mainekujundusega.

TTÜ nõukogu peab täna otsustama, kas see on kurss, millel ülikool peaks jätkama, ja kui mitte, kes oleks kõige kohasem inimene rektorina seda muutma.

16.05.2020 19.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto