Sisukord
Välismaa
Tänane leht
18.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Poliitikute ootamatu sõnaahtrus. Palgalisa annetamise lubadust katab saladuseloor (26) Majandus Majanduse lühiuudised Saare joogitootja plaanib alkoholivaba džinniga maailma vallutada HINNAREKORDID ⟩ Eesti kunstnike tööd müüdi erakordsete hindadega Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Kreeka hoiab end Türgi sisekriisist eemale (1) Välismaa lühiuudised Koroonakriis vähendab Macroni populaarsust (1) PÕHJALA VAADE ⟩ Rootsi valu on meie valu (17) Arvamus Juhtkiri: iseäralised rektorivalimised (5) Kadri Tammepuu: jah, härra peaminister! (5) Kaimar Karu: koroonaäpi kõlkad (5) Vastulause: TalTech on kaasaegselt juhitud ülikool (5) Kaspar Küünarpuu: hea arvamusuuring on kui lakmuspaber (1) Andi Hektor: koroonaviirus libateaduse leemes (4) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Kultuur René Vilbre: meie televisioon on maailmatasemel (3) Arvustus ⟩ Kuhu jäid kõik leekides klaverid? (5) «Eesti matus» ning «Kaka ja kevad» saavad filmiks Sport Elektrirattad löövad võistlused sassi: probleem tekib, kui need muutuvad mehaaniliseks dopinguks (3) Spordi lühiuudised Revolutsioon Euroopa tippkorvpallis on vaid aja küsimus FOTOD JA VIDEO ⟩ Bundesliga riietus koroonakuube: jalgpallimaailmas tuleb harjuda uue reaalsusega Tartu Kaugõppest viilinud õpilastel tuleb täna jälle koolipinki istuda Metsloomad eksivadki praegu rohkem inimeste sekka Tartu lühiuudised Pikk trennipaus saab lõpuks läbi, piirangud jäävad Abilinnapea: peaksime sadamaraudtee koridori kasutust uuesti mõtestama (1) Fotod ⟩ Suure kooli suur remont võtab ilmet Matemaatikas loobub eksamist enam abituriente kui emakeeles Ilu paratamatust kohalolust Janno Zõbin: Sõnum sõbrale: mina, kallutatud ajakirjanik (17) Meelelahutus Koomiks Sudoku

PÕHJALA VAADE ⟩ Rootsi valu on meie valu

3 min lugemist
  • Rändekriisi ajal kehtestatud piirikontroll oli Põhjalale valus hoop.
  • Sõnad «karjaimmuunsus» ja «usaldus» eristavad Rootsi strateegiat teistest.
  • Rootsis antud soovitused ei muutunud rangeteks keeldudeks.
  • Rootsi naabrite jaoks ei ole oluline see, kelle strateegia lõpuks õigeks osutub.
Rootsi-Soome piiril asuva Haparanda-Tornio kaksiklinna elanikud olid harjunud iga päev nähtamatut piiri ületama. Pandeemia tõttu kerkis kaksiklinna keskele metalltara. FOTO: Pär Bäckström/tt/tt News Agency/Scanpix

Baltimaad võivad õigustatult uhkust tunda – esimestena Euroopa Liidus, Schengeni alas suutsime koroonakriisis viiruse nii palju põlvili suruda, et saime eelmisel nädalal omavahel piirid avada. See on võit Balti riikide koostöös, mis ei ole sugugi pilvitu, vaid koperdab liigagi sageli üle kivide ja kändude.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Piiride kaotamine Baltimaades ei jäänud märkamata ka teistelegi, sealhulgas muidugi meie lähimatele naabritele Põhjalas. Baltimaad noppisid magusa võidu Põhjala ees, sest tegelikult oleks nende vahel piiride kaotamine olnud palju ootuspärasem.

Piirideta Põhjala on nagu kultuur ja loodus, Põhjamaade ühtekuuluvuse ja ühiskonna DNA, kinnitus suurest usaldusest. Igati väljateenitult Põhjamaade uhkus ja auasi.

Esimesed sammud inimeste vaba liikumise – kolimise, õppimise, töötamise – poole tehti juba 1950. aastatel, ammu enne Schengeni ala loomist Euroopa Liidus. Tänu vabale liikumisele käivad – tavapäraselt – kümned tuhanded Põhjala inimesed iga päev üle piiri teises riigis tööl, mis omakorda täidab majandusi maksurahaga ja ühtlustab riikide arengut.

2015. aasta lõpus, kui Euroopat räsis rändekriis ja Rootsi oli vastu võtnud aasta jooksul 160 000 varjupaigataotlejat, otsustas Rootsi valitsus ekspertide ja migratsiooniameti ettepanekul taastada piirikontroll Kopenhaagenit ja Malmöt ühendaval legendaarsel Öresundi sillal. Otsust põhjendas Rootsi tõsise ohuga riigi avalikule korrale ja sisejulgeolekule, üleüldine põhjus oli aga põgenike kiire ja suhteliselt vaba liikumine läbi Euroopa, sisserändajasõbraliku kuvandiga Rootsi.

16.05.2020 19.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto