Tervise lühiuudised

Soe ja niiske õhk viiruse levikut ei takista. FOTO: Shutterstock

Soojem ilm ei peata koroonaviirust

Mõni viirushaigus levib paremini külmas ja kuivas õhus ning teadlased lootsid, et suve tulekuga võib koroonaviiruse levik samuti aeglustuda. Uuest uuringust selgus aga, et soojemad ilmad ja õhuniiskus ei mõjuta koroonaviiruse levikut märgatavalt, kirjutas Canadian Medical Association Journal. Kanada teadlased analüüsisid üle 375 600 Covid-19 juhtumi 144 piirkonnas, nende seas Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Teadlased üritasid välja selgitada, kuidas mõjutavad laiuskraad, õhutemperatuur, õhuniiskus ja eriolukorra reeglid koroonaviiruse levikut. Nende kinnitusel on üllatav, et temperatuur ja õhuniiskus ei mõjuta koroonaviiruse levikut märgatavalt, sest varasemate epideemiate puhul on aastaaegade vaheldumine suurt rolli mänginud. See tähendab, et viirus ei kao suve tulekuga ning on äärmiselt tähtis, et inimesed jätkaksid hügieeninõuete täitmist ja väldiksid rahvarohkeid kohti. PM

72 protsenti

Euroopas tehtud uuringule vastanutest on hakanud koroonakriisi ajal eelistama vähem töödeldud toiduaineid ja tervislikku toitu.

Kas viirus levib basseinivees?

Ekspertide hinnangul ei ole tõenäoline, et inimesed saaksid ujulates käies koroonaviiruse veest, küll aga on võimalik, et viirusosakesed püsivad õhus. Basseinides ja pindadel kasutatavate puhastusvahendite tõttu on ebatõenäoline, et viirus jääks vees ellu. Ujumine on seetõttu üks ohutumaid spordialasid, millega praegu tegeleda, vahendas Medical Daily. Teadlaste sõnul levib viirus peamiselt suletud ühiskasutatavates ruumides, nagu toidupoed, ostukeskused, haiglad ja spordiklubid. Tähtis on, et ka minimaalsete haigussümptomitega inimesed püsiksid kodus. PM

Sage grillimine on tervisele kahjulik. FOTO: Shutterstock

Grillimine võib ohustada tervist

Teadlased hoiatavad, et liha grillimisel tekkiv suits sisaldab rohkelt kahjulikke ühendeid, mis võivad suurendada rinna-, kopsu- ja eesnäärmevähi riski. Nende ühendite toimel tekivad muutused ja mutatsioonid inimese DNAs. Grillimisel eraldub lihast rasv, mis reageerib kuumusega, nii et tekivad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAHid. BBC teadustoimetus kirjutas, et tegemist on kantserogeensete ühenditega, mis jõuavad grillsuitsu ja liha kaudu inimese organismi ning suurendavad tunduvalt maovähi riski. Sage suitsutatud ja grillitud liha söömine suurendab südamehaiguste ja vähi riski 17–23 protsenti ning seetõttu soovitavad teadlased liha grillimist piirata. Uuringutest on selgunud, et PAHid jõuavad inimorganismi peale hingamisteede ja grillitud liha tarbimise ka läbi naha imendudes. Teadlased soovitavad inimestel pärast grillimist riided vahetada. PM

18.05.2020 20.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto