Kriis õpetas riigijuhtidele teadlasi tõsiselt võtma

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo. FOTO: Eero Vabamägi

Terviseameti peadirektori ja tervishoiualase hädaolukorra juhi Merike Jürilo sõnul hädaolukorra seaduse muutmine tema vastutust väga palju ei suurendanud. «Pigem annab see juriidiliselt selgema aluse tegutsemiseks. Kui peaks tekkima vajadus ühiskonnas oluliselt laiemaid piiranguid kehtestada (näiteks üleriigiline ürituste piirang), siis ka uuendatud hädaolukorra seadus ütleb, et sellised otsused teeb valitsus,» rääkis Jürilo eile Postimehe otsesaates.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) täiendas, et juriidilises mõttes kehtib hädaolukord siis, kui ühiskonnas on oluline tõrge või ulatuslik probleem, aga see ei ole kasvanud nii suureks, et oleks vaja välja kuulutada eriolukord. «Hädaolukord ei nõua valitsuse või ametkonna eraldiseisvat otsust. Lihtsalt konstateeritakse fakti, et saabunud on situatsioon, mil on tekkinud hädaolukord,» sõnas minister. «Hädaolukord ei vaja lõppkuupäeva ega juriidilisi käike. Tuleb lihtsalt jälgida arenguid,» ütles ta.

Aeg selgitas, et hädaolukorra seadust muudeti eriolukorrast väljatulekuks ja terviseameti nimetamiseks erikorrakaitseorganiks. «Nüüd on terviseamet nimekirja lisatud ehk ka nemad saavad kehtestada lokaalselt või laiemalt liikumispiiranguid,» lausus ta.

«Üldnormaalsus on ju see, et meil on ametkonnad, kel on kindel vastutusala ja kes selles toimivad,» põhjendas ta seaduse muutmise vajadust. «See tähendab ühiskonna naasmist normaalsusesse, kui ametkonnad hakkavad oma vastutusvaldkonnas elu korraldama valitsuse asemel.»

18.05.2020 20.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto