Sisukord
Eesti
Postimees
19.05.2020
Eesti Land lubab tehnikaülikoolile kauaoodatud stabiilsust (4) Kriis õpetas riigijuhtidele teadlasi tõsiselt võtma (3) Eesti lühiuudised Uss mättal ja teised JOKK-viisid metsa rüüstata (21) Kõmmari tapja mõisteti vangi (1) Majandus Intervjuu ⟩ Kaido Padar: koondasin end kõige raskemal hetkel Majanduse lühiuudised Ministri soovitud pikk lennupiirang vajab Euroopa Komisjoni luba (3) USA hiigelfond tõrjub T1 saneerimiskava (1) Välismaa Iisraeli uue valitsuse silmad püsivad Läänekalda annekteerimisel Välismaa lühiuudised Pandeemia võib jätta lünga terve põlvkonna haridusse (5) Arvamus Juhtkiri ⟩ Küll teeb küllale liiga Aivo Kangus: pensionikoguja kaotused (1) Jaan Männik: kriis muudab pikka plaani (7) Kalev Stoicescu: Hiina valikud pandeemia vallapääsu selgitamisel (2) Tarmo Pikner: koroonapealinn liideti Eestiga Teadlased: videoõppe tingimused tuleb kokku leppida Mihkel Kunnus: hanerasv ja kunsti hind (3) Kultuur Asenduskultuuri domineerimise aeg (1) Arvustus ⟩ Smilers pakkus võimaluse koos olla, kui koos olla ei saa Sisutühi tuututamine lauluväljakul (18) Sport Pohlak: me ei alusta liiga vara Eesti korvpalliliidu laual on põnevaid variante, kuidas klubihooajal mänge juurde saada Tervis Kriisi kiuste suveks vormi Tervise lühiuudised Tartu Muuseumites ja teaduskeskustes veel kõiki asju katsuda ei saa Piret Bristol: ongi uus 1992 Markus Meier: et tudeng saaks Pirogovi platsil vabalt olla (1) Sünnikodu tules kaotanud mehele jäid alles pere ja loomad Tartu lühiuudised Kesklinnas valvab korda rattapatrull Trenni pääsemise nimel käib tihe rebimine Direktoriks kandideerijad vaatavad Eesti kirjandusmuuseumi tulevikku (1) ARVUSTUS ⟩ Lapsed, kes kui vangis eland In memoriam Raine Loo Meelelahutus Koomiks Sudoku

Land lubab tehnikaülikoolile kauaoodatud stabiilsust

5 min lugemist
Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks valitud Tiit Land vaatab ülikooli maskotti Juuliust. Septembrist siirdub senine Tallinna Ülikooli rektor Kadriorust Mustamäele «rauakooli» juhiks. FOTO: Sander Ilvest

Tehnikaülikooli uueks rektoriks valitud professor Tiit Landil on plaanis muuta ülikooli juhtimismudelit, et kaasata ülikooli töötajaid rohkem juhtimisse, luua projektipõhise rahastamise stabiliseerimiseks grandifond ja toetada läbimõeldud rahvusvahelistumist.

Palju õnne rektoriks valimise puhul. Mida tähendab teie valimine Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks Tallinna Ülikoolile ja tehnikaülikoolile?

Mõlemale ülikoolile tähendab see rektorivahetust. Tallinna Ülikoolis oleks rektorivahetus toimunud niikuinii aasta pärast, tuleva aasta mais. Seal läheb rektori valimise protsess samas tsüklis edasi, tõsi küll, vahepeal määrab nõukogu kaheksaks ja pooleks kuuks rektori kohusetäitja.

Tehnikaülikoolile tähendab see rektorivahetust sellisel kujul, et tuleb uus rektor uue meeskonnaga ja hakkab ellu viima kõike, mida on oma platvormis välja toonud. Esimene suurem töö on uue arengukava koostamine koostöös nõukoguga. Kõigepealt aga ikka ülikooliga tutvumine, aga usun, et läheb sujuvalt.

Ülikooli juhtimisstruktuur on selline, et nõukogu seab rektorile ülesanded. Kas olete juba mingid ülesanded saanud ja mida ise tähtsamaks peate?

Olen teatavaid ülesandeid saanud, nendest oli põgusalt juttu. Üks oli akadeemilise kogukonna ja töötajate suurem kaasamine. Teisisõnu juhtimismudeli ülevaatamine. Eks ülesandeid saame varsti kõik koos arutada.

Praktilised tegevused, mis olen ka valimisprotsessi jooksul välja toonud ja mille üle oleme palju arutanud ja debateerinud, on teadlaste toetamine selle kaudu, et luua neile võimalus ka ülikooli sees taotleda raha teadus-arendustegevuseks ehk maandada projektipõhise teadlase muret ja pingelist elu.

Mis siis, kui üks projekt lõppeb ja teine peaks algama, aga ei alga? Praegu teame, et on palju väga konkurentsivõimelist teadust ja umbes 15 protsenti kõigis valdkondades saab toetuse. Siin on vaja teadlaste pinget maandada. Kui uurimisgrupp on saanud hea hinde, aga jäänud ikkagi joone alla, siis oleks võimalik ka ülikoolist raha taotleda. Selleks on ülikoolil omad võimalused teaduse baasfinantseerimise kaudu – see on ka ainus riigist tulnud raha, mis on viimase viie aasta jooksul kasvanud.

Laiemalt on tehnikaülikoolis nagu teisteski ülikoolides toimunud palju reforme ja reformijärgses elus tuleks tagada inimestele töörahu. See tähendab nii laiemat inimeste kaasamist kui ka juhtimismudeli ülevaatamist.

Üks viimase viie aasta suur reform on olnud tenuurisüsteemi loomine. Selle puhul tuleks üle vaadata ja teha kindlaks kohad, kus on probleeme, ning otsida rektoraadi ja nõukogu koostöös lahendusi.

Kõik need teemad on ka nõukogu välja toonud.

Nii teie debatisõnavõttudes kui ka kandideerimisplatvormis paistab olevat võtmesõnaks, et lubate ülikoolile stabiilsust. Miks te seda nii sageli välja olete toonud ja mida see tehnikaülikoolis tähendab?

Tähendabki seda, et teadlased tunneksid, et neile on tagatud stabiilsus. Kui projekt lõpeb, aga ei ole kindlad, kas saavad kohe uue rahastuse või tekib näiteks aastane või kaheaastane auk, siis oleks võimalik ülikooli kaudu seda taotleda.

Laiemalt võttes tähendabki stabiilsus seda, et kui on toimunud ulatuslikud ja suured struktuurireformid, akadeemiliste üksuste arv on vähenenud paar-kolm korda, siis on see toonud paljudele töötajatele kaasa ebakindlust tulevikuks. Et mis neist saab. Seetõttu tähendab stabiilsus inimeste suuremat kaasamist ja motiveerimist, mis on akadeemilises maailmas väga tähtis.

Olete lähedalt kursis kahe ülikooli hingeeluga. Mis on kummagi ülikooli tugevused ja nõrkused praegu, mais 2020?

Alustan praegusest koduülikoolist. Nimetaksin Tallinna Ülikooli tugevusena viis aastat tagasi läbi tehtud struktuurireformis ja arengukavas nimetatud tegevuspõhimõtete elluviimist, milles on kesksel kohal interdistsiplinaarsus. Tallinna Ülikool on rohkem interdistsiplinaarne ülikool, kus eri erialade tudengid on õppeainete raames füüsiliselt ühises loengusaalis või seminariruumis koos.

Tehnikaülikooli tugevus on loomulikult tema missioon anda tehnika- ja inseneriõpet. See on ikkagi ainus ülikool Eestis, kes seda õpet annab. See on tugevus, mis eristab tehnikaülikooli teistest. Seda tuleb kindlasti tugevdada ja mitte unarusse jätta.

Tehnikaülikooli missioonist tulenev väärtus on kahtlemata suurem ettevõtluskoostöö, mida tuleks edasi arendada.

Tehnoloogiaülikoolina võiks rohkem panustada tehnoloogia siirdesse ja intellektuaalomandi kommertsialiseerimisse. Selleks on suur potentsiaal.

Ei saa jätta küsimata eelmise rektori ajal laineid löönud konflikti kohta: kas TTÜ või TalTech?

Mõlemad. Tehnikaülikooli teataksegi ikkagi tehnikaülikoolina, TalTech on lühinimi. Need on kenasti tasakaalus ja võiksid mõlemad olla.

Jah, aga kas TTÜ või TalTech lühinimena?

Eks viimane kõlab paremini, aga tehnikaülikool ei ole väga palju pikem nimi. TTÜ... On ju selge, et inimestel on omad harjumused ja teatud nimelühendid on mõtetesse harjunud. Ma ei näe selles probleemi. Mida rohkem, seda uhkem. Oluline, et ei suruks peale üht ega teist, võiksid olla mõlemad.

Debatis rääkisite, et tehnikaülikoolist võiks kujuneda ringmajanduse mootor, mängisite mõttega luua ringmajanduse keskus nimega Ring. Ütlesite küll, et tegu oli pigem uitmõttega, aga kas see on jõudnud vahepeal konkretiseeruda ja võite öelda, et tõesti, fookus hakkab sinnapoole kalduma?

Praegu veel ei ole, aga loodan, et see tuleb fookusesse, õigemini plaanin selle sinna tuua. See on laiemalt seotud ülikooli jätkusuutliku arengu strateegiaga.

See on mul ka platvormis kirjas, et ülikool peaks koostama laiema jätkusuutliku arengu strateegia. See ei tähenda ainult prügi sorteerimist või rohelist ülikooli, vaid puudutab ka jätkusuutliku arengu põhimõtete sisseviimist õppe- ja teadustöösse. Tehnikaülikool võiks võtta eesmärgiks olla ringmajanduse teemal Eestis eestvedaja number üks. Arvestades Euroopa Komisjoni rohelepet ja koroonakriisijärgset majanduse käima tõmbamist, on need küsimused aina tähtsamad.

Valimistel oli üks tähtsam küsimus, kas tehnikaülikooli teadustulemuste kvaliteet on langenud. Kuidas teie seda hindate?

Teaduse mõõdikute puhul sõltub tulemus sellest, mida ja kuidas mõõta. Kas mõõta artiklite arvu üldiselt või akadeemilise töötaja kohta? Kas mõõta mõjukuse näitajana tsiteeritavust? Sõltub ka sellest, milliseid andmebaase kasutada.

On väga palju mõõdikuid, aga usun, et teadusproduktsioonil on omad tsüklid. Näen, et teadlaste ja teaduse toetamine ülikooli poolt grandifondi moodustamise kaudu on suunatud sellele, et teadusproduktsioon ja mõjukus pigem suureneks.

Ma ei näe siin midagi drastilist, aga mingil ajal on mõni näitaja viletsam. Seda tuleb teadvustada ja tuleb leida meetmeid selle parandamiseks. Vaadata arve, teadvustada neid ja otsida lahendusi.

Kas ma saan õigesti aru, et plaanis on laiendada ingliskeelse õppe osakaalu?

Ei. Arvan, et see on praegu piisavalt suur, välistudengeid on 15 ja 20 protsendi vahel.

Pigem tuleks läbi vaadata rahvusvahelise õppe põhimõtted ja leppida ülikooli sees kokku, kas rahvusvahelistumine on olnud kõigis valdkondades või on puudutanud ühte teaduskonda suuremal määral. Et milliseid õppekavasid me arendame ja avame. See tuleb kõik läbi rääkida, aga ma ei näe, et ingliskeelsete õppekavade mahtu tuleks suurendada. Pigem teha seda tasakaalukamalt ja sihtriikide kaupa.

Mina näeksin, et ingliskeelne õpe võiks olla pigem multikultuuriline kui monokultuuriline, tudengid võiks tulla eri riikidest, mitte nii, et üks riik hakkab teiste seas domineerima. Suurendamise vajadust ma küll ei näe.

Kui vaatame laiemat pilti, siis mis on praegu Eesti ülikoolide ja teaduse suurimad kitsaskohad?

Rahastamise järel näen üht tehnikaülikooli puudutavat probleemi loodus- ja täppisteaduste õppekavade madalas üliõpilaste arvus ja väikses huvis. Pidades silmas tehnikaülikooli missiooni, on väga tähtis, et nendes õppekavades oleks piisavas mahus tudengeid.

Palju on räägitud ka ülikooli lõpetajate vastavusest tööturu vajadustele.

Kuidas tundub teile tehnikaülikoolis alusteaduste ja rakendusteaduste tasakaal? Kas siin oleks vaja uuelt rektorilt suunamist?

Usun, et kui vaadata laiemalt nende kahe suuna tasakaalu tehnoloogiliselt arenenud riikides, siis oleks vaja suurendada rakendusuuringute osakaalu. See on jällegi rahastuse teema. Osakaalu suurendamine ei peaks tulema ennekõike mitte ümberjagamise kaudu, vaid lisaraha andmise kaudu, mis on kindlasti vajalik.

Milliseks kujuneb üleminekuprotsess, et ühest normaalsusest jõuaks tekkida teine normaalsus?

Uue rektoraadi moodustamine saab alata juba enne 1. septembrit, kui lahkuv rektor annab ameti üle. Usun, et rektoraadi moodustamine ja nõukoguga läbirääkimised toimuvad juba suvel, suvi tuleb kindlasti tihe. Edasi tuleb arengukava koostamine – see on praegu plaanis aasta lõpuks vastu võtta. Kui see on vastu võetud, siis saab äkki öelda, et üleminekuprotsess on läbi.

Tehnikaülikooli nõukogu kogunes esmaspäeva hommikul uut rektorit valima. Rektorit valisid (vasakult) Arvo Oorn, Piret Mürk-Doubout, Andres Öpik, Robert Kitt, Tiina Randma-Liiv, Tõnis Kanger, Ardo Kamratov, Gunnar Okk (nõukogu esimees), Maive Rute (nõukogu aseesimees), Heiti Hääl ja Mart Saarma (puudub pildilt). FOTO: TTÜ

Tiit Land

  • Sünd 1964
  • Abielus, kaks tütart
  • 1982 lõpetas Võru 1. keskkooli
  • 1989 lõpetas toonase Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna
  • 1994 kaitses Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori väitekirja
  • 1994–1999 teadur USA riiklikus terviseinstituudis
  • 1996–2006 Stockholmi Ülikooli neurokeemia ja neurotoksikoloogia instituudi teadur ja õppejõud
  • 2007–2011 Tallinna Ülikooli keemia õppetooli professor
  • Alates 2011 Tallinna Ülikooli rektor
  • 1. septembril asub TTÜ rektoriks, ametiaeg on viis aastat.
Seotud lood
18.05.2020 20.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto