Sisukord
Arvamus
Tänane leht
20.05.2020
Eesti Rail Balticu lõik takerdus apsakasse (6) Koalitsioon valis parandamise asemel lammutamise (13) Eesti lühiuudised Nullpunkt ⟩ Karbisöök käib karmi elu juurde (4) Valga vallavolinik viis kalmistule Georgi lindiga pärjad Taimekasvatajad on kimpus varastega (4) Majandus Tippjuht: kriis võib loodusele hoopis karuteene teha (6) Majanduse lühiuudised GRAAFIK: Ida-Euroopa majandus langeb Eestlaste seast on hooajatöölisi keeruline leida (21) Välismaa Hololei peab Eesti vastseid lennukeelde pentsikuks (6) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: Jänesed valivad jahimeest (8) Mart Raudsaar: Lõikamise aeg pole veel käes (26) Ivo Pilving: Rail Balticu Luitemaa vahejaam Ester Eomois: kiiremini arsti juurde (1) Avo-Rein Tereping: pandeemia ja käitumuslik immuunsüsteem (3) Sami Seppänen: teeme kodukontori maksukorda! (2) Kultuur Maailma graatsilised jõujooned (1) Kultuurilühiuudised Isolatsiooniaja teater: kodus ja kohal Sport Spordi lühiuudised Autospordiliit kavandab rallit, mis meelitaks kohale ka WRC-tiimid (7) Ilves püüab maailma tippude keskel sinilindu Reportaaž ⟩ Koroonajärgne jalgpall: otsiv ja konarlik Tartu Hüljatud rebase­kutsikas leidis kodu Linnavalitsus pidas üle mitme nädala istungi raekojas Stepan Karja: mundrimeeste maja seisku linnasüdames Sirje Toomla: kas kriisil on uks? Jõgeva valla võimukoridorides läks vennatapusõjaks Juhan Peegli sünniaastapäeval tuli jutuks ajakirjanike aukoodeks Tartu lühiuudised Tabivere koroonakogemus: häda liidab ja maailm püsib naiste õlgadel (1) Maadlustrenni võivad sügisel pääseda ainult parimad Spordi lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: kas kriisil on uks?

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Kriisist väljumise võti peitub kiires kohanemises uute oludega, ütles Tartu kriisimeeskonna juht, kui linnas alustati «eriolukorrast väljumise kampaaniat». Aga miks me üleüldse sinna kriisi sisenesime – ükski täiemõistuslik inimene seda ju ei teeks – ja nüüd veel võti ka kadunud, mõtlesin tülpinult, sest kriisist ja eriolukorrast väljumisest saab lugeda ja kuulda pea igal sammul.

Kriis on raske olukord või seisund ning ka majanduselu järsk häire, kuid kindlasti mitte konkreetne ruum. Väljuda saab aga, vähemalt eesti keeles, ruumist (ja sinna tuleks ka siseneda), see ruum ei pea olema just seinte ja katusega, aga mingil viisil piiritletud küll. Näiteks koer väljub aiast, jõgi sängist, rong Tartust või seeneline metsast. Olukorral kui abstraktsel mõistel pole aga mingeid käega katsutavaid ega isegi mitte kujutletavaid piire. Teisalt tähendab sõna «väljuma» veel ka «algust saama, lähtuma», näiteks külast väljus vaid üks tee.

Kriisist väljumise puhul on näha taas täiesti ebamõislikku inglise keele mõju (exit – väljuma, lahkuma), justkui eesti keeles sobivad sõnad puuduksid. Pole ju kriisid ja nendest üle saamine meie mail uued nähtused, millele omast käes pole kohe sõna võtta. Sõna exit on meile eriti tuttavaks saanud palju kõneainet pakkunud Brexiti (kohversõna Britain + exit) kaudu, samuti kohtab seda sõna palju üldkasutatavates hoonetes rohelistel siltidel, kus need tähistavad ruumist väljapääsu.

Kriisi kui olukorraga tuleb lihtsalt hakkama saada, kriisi võib seljatada ja kriisist võib ka välja tulla. Välja tulema ja väljuma on küll osaliselt sünonüümid, kuid igas lauses neid teineteisega asendada ei saa. Kui keegi satub supi sisse, siis üritab ta sellest võimalikult puhta nahaga välja tulla, mitte väljuda.

Kriisi kui olukorraga tuleb lihtsalt hakkama saada, kriisi võib seljatada ja kriisist võib ka välja tulla.

Eriolukorraga on enam-vähem sama lugu: sinna samuti keegi ei sisene ega välju sealt. Eriolukorra teatavasti kehtestas või kuulutas välja valitsus ning valitsus selle ka lõpetas või tühistas – ei mingit väljumist kuskilt. Küll aga võib kõne alla tulla tavaellu naasmine, sest eriolukord oma erilisusega lõi sassi kõigi igapäevaelu. Naasmine ei pruugi aset leida ühekorraga, selleks ka on loodud «eriolukorrast väljumise» strateegiaid ja plaane.

Eriolukorraga käivad kaasas kõikvõimalikud piirangud ning just need on need, mis on takistanud inimestel oma harjumispäraste asjadega tegeleda ja majandusel toimida. Seega võiks toda strateegiat nimetada hoopiski piirangute leevendamiseks/pehmendamiseks või eriolukorrast tavaolukorda ülemineku plaaniks/kavaks, siia võib veel lisada sõna «järkjärguline» või kasvõi «astmeline».

Kõrgemalt poolt lendu lastud halb keelend, seekord siis kriisist/olukorrast väljumine, valgub laiali sama kiiresti kui hiljutine pahalane koroonaviirus. Kuulajad-lugejad võtavad selle omaks, süüvimata selle sobivusse emakeelde, ning järjekordne kahju eesti keelele tehtud.

Seotud lood
19.05.2020 21.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto