Juhtkiri: Jänesed valivad jahimeest

  • Eelnõu kohaselt võib erakondade rahastamise järelvalvajaks saada riigikontroll.
  • Demokraatlikus ühiskonnas on enesekontrollimehhanismidel suur roll.
  • ERJK likvideerimisega võidakse tähelepanu mujale juhtida.
Riigikogu hoone. FOTO: Konstantin Sednev

Ühel kaunil kevadpäeval otsustasid jänesed endale uue jahimehe valida, sest olemasolev paugutas nende arvates niisama. Kõrvad hakkasid valutama, lasku siis juba parem kohe maha. Pealegi kahtlustas osa jäneseid, et vanal jahimehel on teatud jäneste vastu kahtlaselt suur sümpaatia. Nii otsustatigi ühehäälselt valida uus täpse silma ja ilusa püssiga kütt.

Umbes nii võib võtta kokku valitsusparteide esitatud eelnõu lõpetada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) tegevus. Uue ettepaneku järgi on tulevaseks järelevalvajaks riigikontroll. Siinkohal on paslik kummutada mõnede opositsioonipoliitikute arvamus, justkui oleks võimalik riigikontrolliga kuidagi lihtsamalt hakkama saada. Vastupidi, riigikontroll on professionaalne, usaldusväärne ja süsteemne.

Muudatuse suurim puudus on eelnõu salaja tegemine ja väljakäimine kohe järgmisel päeval pärast eriolukorra lõppu. On ilmne, et see plaan oli varem olemas ning nähtavasti lükkas eriolukord sellega väljatuleku kaks kuud lihtsalt edasi. Sellega väljatuleku ajastamine ja viis on aga tõsine probleem, sest avalik debatt on kadumas. Seda kas kardetakse, unustatakse ära või jäetakse küüniliselt kõrvale. Lühikese aja jooksul on see teine olulise mõjuga eelnõu, mis tuuakse välja ilma debatita, ning igasugused õigusloome ja kaasamise head tavad võib visata prügikasti. Kuidas muidu seletada seda, et riigikontroll ja ERJK kuulsid sellest eelnõust meedia kaudu?

Omade sulide jaoks on politsei ja võõraste pahalaste jaoks kaitsevägi, parteide jaoks on riigikontroll. Algatajad on toonud esile, et riigikontroll on parem valik kui ERJK, sest protsess peab näima õiglane. See on hea hinnang iseenda tegemistele, sest parteid ise on ERJK liikmed määranud. Nähtavasti ei ole eelnõu esitajad mõistnud, et demokraatlikus ühiskonnas on enesekontrollimehhanismidel äärmiselt suur roll. Kõik ei pea olema riigiasutuste või põhiseaduslike institutsioonide ülesanne, sest siis võiks ju kontrollifunktsiooni kohe prokuratuurile anda.

Erakondade raha kontrollivas komisjonis kahtlustavad mitmed teised parteid sotside suurt mõju, kuid ometigi on see süsteem arenenud stabiilselt ja saavutanud ühiskonnas teatud positsiooni. Kas peab lõhkuma kahte töötavat süsteemi? Uus süsteem muudaks näiteks riigikontrolli rolli, mis praegu toimib ikkagi avaliku raha kasutamise kontrollina. Selle loogika alusel oleks riigikontrolli vastutusel riigieelarvest siseministeeriumi kaudu parteile makstavad eraldised. Kõik muu on praegusest pädevusest väljas.

ERJK kaks suurklienti on olnud kaks rohelist erakonda: Keskerakond ja rohelised. Ühega on kõne all suured vaidlusteemad ja rahasummad ning teisega enamasti tehnilised üksikküsimused. Näib, et Keskerakond on saanud koalitsioonikaaslased nõusse, et oma erakond uurimise alt päästa.

ERJK likvideerimisega väljatulek kohe pärast eriolukorra lõppu ja sellisel kujul sunnib küsima, kas ERJK likvideerimine on eesmärk omaette või vahend. Kas selline ootamatu ja kõiki häid tavasid eirav eelnõu ei pea meie tähelepanu hoopis mujale juhtima mõnelt teiselt probleemilt?

19.05.2020 21.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto