Julia Laffranque: kohtute kohus

Julia Laffranque. FOTO: Madis Sinivee

Kui Brexit ei ole viinud Euroopa Liidu lagunemiseni, ei tee seda ka Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu otsus, mille järgi peab Euroopa Keskpank tõendama, et euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogramm on proportsionaalne, kirjutab riigikohtunik Julia Laffranque.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Liidu Kohus (ELK) on ülimuslik kohtuorgan Euroopa Liidus (EL) – see tähendab, et küsimustes, mis puudutavad ELi õiguse tõlgendamist ja selle kehtivust, jääb talle viimane sõna. See aga ei keela liikmesriikide kohtutel, eriti kõrgematel ja konstitutsioonikohtutel menetleda kaebusi, mis puudutavad riigi õiguse ja põhiseaduse kohaldumist ELi õiguse valguses ja seda, kuidas valitsus, parlament ning teised põhiseaduslikud institutsioonid isikute põhiõigusi ja -vabadusi tagavad. Praktikas pole neid kaht põhimõtet lahus hoida aga sugugi kerge.

Tõestuseks on 5. mail teatavaks tehtud Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu (SFKK) otsus, milles leiti, et Saksa valitsus ja parlamendi koda ehk Liidupäev on oma tegevusetusega rikkunud Saksamaa põhiseadust ja lasknud Euroopa Keskpangal (EKP) kehtestada varaostuprogrammi (PSPP), ilma et EKP oleks kontrollinud, kas selline meede on proportsionaalne.

22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto