Kui põllumajanduse lihttöölisele makstakse Pärnumaal üle 1000eurost palka, siis Võrumaal peaaegu poole vähem. Eri ametite esindajate palgatasemed avalikuks muutnud Statistikaameti värske palgaandmete rakendus näitab, et põllumajandustöötajate palgad ongi Eesti eri paigus väga erinevad.
Näiteks lüpsjad saavad Tartu- ja Põlvamaal keskmiselt üle 1100 euro, aga Võru- ja Ida-Virumaal vaevu üle 700 euro. Teine praegu võõrtööliste nappuses väga otsitud ametimeheks muutunud farmi lihttööline teenib Pärnu- ja Järvamaal üle 1000 euro, enamikus muudes maakondades aga alla 700 euro.
Teistega võrreldes paistab põllumajanduses keskmisest kõrgemate palkadega silma Järvamaa, seda nii oskustöölistel kui ka lihttöölistel. Järvamaa Põllumeeste Liidu juhi Mae Alviste sõnutsi toovad kõrgema palgataseme kaasa suured ettevõtted ja neid on maakonnas mitu.
„Väikeses ettevõtetes on peremees ise kõige suurem spetsialist ja teeb palju oskustöid ära. Mida suurem ettevõte, seda rohkem on palgatud spetsialiste ja suurem nende töötasu,” leidis Alviste. Lisaks on suurtes ettevõtetes tootmine intensiivsem ja kasutusel keerulisem tehnika. „Kui on tubli mees, makstakse head palka.”
Järvamaa ja Lääne-Virumaa on Eesti peamised põllumajanduspiirkonnad, ometi on keskmine palk Lääne-Virumaal väiksem. Ka siin on ilmselt põhjuseks, et ida pool on rohkem väikeseid põllumajandusettevõtteid, kus rohkem kasutatakse oma pere tasustamata tööjõudu, Kesk-Eestis annavad tooni suured.
