Sisukord
Maa Elu
Postimees
21.05.2020
Eesti Ratas veeretab vastutust kõrvale (33) Advokaat Urmas Arumäe sai kriminaalsüüdistuse Eesti lühiuudised Bussiliiklus taastub üle kivide ja kändude (2) Koroonakriis tõmbab Õismäe rannaspordihalli ehitusele kriipsu peale (1) Soov liikuda, ilma et peaks abi küsima Majandus Kõiki kodumaist liha lubavaid silte ei maksa usaldada (3) Majanduse lühiuudised Kiiresti kasvanud töötuse tipp on veel kaugel (1) Välismaa Peking takistab vankumatult välismaailma ligipääsu pantšen-laamale (1) Välismaa lühiuudised Saks soovitab tänavu puhkuse­reisi ära jätta (9) Arvamus Juhtkiri: hoidkem Eestit suuremana Jaano Martin Ots: kust leida turiste? (1) Tõnis Lukas: eesti humanitaaria vajab lisarahastamist Margus Eimre: alternatiivraha abi (28) Lauri Vahtre: Bilbo Bagginsi sõrmus (44) Heiki Lill: erakondade järelvalve jääb hammasteta (6) Karmo Tüür: Eesti valib Hiina (3) Kultuur Katja Novitskova: koroonakriis pole inspireeriv (2) Sport Tiimipealik Postimehele: WRC-sarjas jagub kärpekohti küllaga Spordi lühiuudised MK-sarja valitsejanna kurjustab suusaisadega: see on sulaselge diskrimineerimine Maa Elu Metsa saab raiuda mitut moodi (3) Tanel Tuuleveski: nõukogude aeg rikkus meie erametsa kogemuse Kaitsealadele tekitavad lagedaid laike JOKK-skeeme otsivad metsaomanikud Arvamus ⟩ Ei au ega häbi (3) Robotniiduk annab aiaomanikule puhkust Õied meelitavad tolmeldajad aeda Kas maasikaid kasvatada multšiga või ilma? Ilmajutt: optilised nähtused taevaekraanil Kultuurmustikaid on lihtne koduaias kasvatada Mustikaõied taluvad hästi öökülma Angerjakasvatajad püüavad kohalikku klienti Tartu Tabivere õpilased hakkavad tarkust taga nõudma voorte vahel Jätame erakonnad järelevalveta? Irja Alakivi kiri: Ka Soome jagab koduõppel õpilastele toidupakke Jüri Kõre: räägime lemmikutest! Tartu tulud vähenesid järsult, mõju on pikaajaline Põltsamaa saab vallavanema täna, Mustvee järgmisel nädalal Tartu lühiuudised Laenutõukerattad jõudsid ülikoolilinna 100 aastat raeplatsil tegutsenud ilusalongi aeg sai ümber Küsitlus: milline oli eriolukorra kõige olulisem õppetund? Mõtisklusi monumentidest ja tähistustest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hülgepüük aitab väikesaarel ellu jääda

3 min lugemist
Jahile minnes peab olema ilus vaikne ilm ja merepõhja peab läbi nägema, et tabatud hüljest kätte saada, teab hülgekütt Evald Lilles. FOTO: Shutterstock

Pärandkultuuri säilitamisele ja traditsioonilise eluviisi väärtustamisele rõhudes murdsid kihnlased neljakümneaastase keelu järel läbi ametkondlikest müüridest ja 2015. aastast lubati Eestis taas hallhülgeid sihikule võtta. Eesmärgini aitas jõuda Kihnu kultuuriruumi arvamine UNESCO maailmapärandi nimekirja. Nüüd saavad kihnlased igal jahihooajal kasutada küttimismahtu, et kihnu keeles suura(e)ll sihikule võtta.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

„Hülgepüügi taaslubamise taotlus oli seotud mitme asjaga,” ütles Uiõ-Matu talu perenaine Mare Mätas, tollane sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja. „Tahtsime väärtustada meeste traditsioonilist elatusala ja hülgepüük on olnud väikesaarel läbi ajaloo üks ellujäämisvõimalus. Sellega tegelejad saavad pakkuda tooteid meie külalistele ja hülgeid on siinsetes vetes nii palju, et nad tekitavad tõsist muret ja kahju kaluritele.”

Hülgeküttimine pole lapsemäng

Uue aja varitsus- või hiilimisjaht pole võrreldav omaaegsega, mil hülgekütid läksid jullaga (jalastel pikk paat) päevadeks jääga kaanetatud merele ning kasutasid riietust ja püügivahendeid, mida näeb Kihnu muuseumis.

Kihnu vallakohtu 1882. a märtsikuu protokollist võime lugeda: aga teised nõutavad mehed on Baldi meres jäe tükkide vahel hülge püidus, ja ei tule keegi neist enne koju, kui jäe me­rest täieste ära lõpeb.

Kes rohkem teada tahab, uurigu hülgeuurija Mart Jüssi ja filmimehe Mark Soosaare raamatut „Läänemere hülgerahvad”.

Kihnu tuntuim vanema põlvkonna hülgekütt on Mihkel Lilles, kihnlastele Tuma­pietri Mitta, kelle lugudest võiks romaani kirjutada. Näiteks hallhülge jää pealt jahtimise ohtlikkusest, kui Mihkel teda sihtis ja läks looma ära tooma, aga too elas, tuli tema peale – hüljes on uskumatult kiire – ja lõi küti jalust maha. Kukkudes lendas mehel müts peast, ründaja märkas mütsi liikumist ja tormas sellele järele. Kahevõitlus lõppes sellega, et Mitta taris paarsaja­kilose rasva- ja lihalooma jullani.

Mihkli poeg Evald Lilles ehk talukoha järgi Kastani Evald käib isa jälgedes, ta on Kihnu jahipiirkonna juhataja ja uue kümnendi Kihnu tuntuim hülgekütt.

20.05.2020 22.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto