Kaitsealadele tekitavad lagedaid laike JOKK-skeeme otsivad metsaomanikud

Lagedaid alasid tekitab kaitsealadele ka torm. Näiteks 2016. aastal Karula rahvuspargis, kus aladelt, mis ei jäänud piiranguvööndisse, lubati tormimurd ära koristada. Nii tekkisidki mitmesse kohta paari hektari suurused lagedad alad. FOTO: Leelo Kukk

Kui Keskkonnaamet on kaitsealale andnud lageraiet lubava metsateatise, siis aeg-ajalt leidub ikka metsaomanikke, kes erinevaid raieviise rakendades oskavad lubatust suurema osa lagedaks teha.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See „lage ala” on tunnetuse küsimus. Tavainimesele tundub lage ka seaduse mõistes uuenenud mets, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud.

Statistika põhjal Eesti kaitsealade pindala ja kaitstavate objektide arv suureneb. Sellel on ajaloolised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse põhimõtetest tingitud põhjused. Näiteks euroliitu astumisel moodustati Natura-alade võrgustik, viimaste aastate aktiivsem kaitsealade lisandumine tuli aga viimase metsanduse arengukava põhjal, mille kohaselt tuleb kaitsta erinevaid metsatüüpe. Sellele tuginedes võeti mõne aasta eest kaitse alla mitukümmend tuhat hektarit sooviku-, salu- ja laanemetsi.

Praeguseks on lõpusirgele jõudnud vanade nõukogude ajal moodustatud kaitsealade korrastamine. Enamik neist on nüüdseks uued kaitse-eeskirjad saanud, uuendamata on veel 59 kaitseala kaitse-eeskirjad. Aastaks 2023 peavad need kõik uuendatud olema. Vaadatakse üle, millised väärtused kaitsealal on, kust peaks loogiliselt kulgema kaitseala piir jne.

Poliitik otsustab, ametnik vastutab

Selle tulemusena võetakse kusagilt natuke vähemaks, teisale aga tuleb kaitstavat territooriumi juurde.

Enamiku meie looduskeskkonna kasutamist, säilitamist ja hoidmist puudutavaid otsuseid kinnitab kõrgem riigivõim või tulenevad need õigusaktidest ning on ajendatud pigem poliitilistest valikutest. Avalikkus aga näitab näpuga ametnikele, kes on justkui lasknud liialt palju raiuda, ülemäära mineraalväetisi kasutada, ei kaitse piisavalt või vaatavad lagastamisele läbi sõrmede.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk nentis, et tema ja ta kolleegid naeravad läbi pisarate: selle eest neile ju palka makstakse, et vahepeal ka peksupoisi rollis olla.

20.05.2020 22.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto