Tõnis Lukas: eesti humanitaaria vajab lisarahastamist

Tõnis Lukas. FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Humanitaarteadused mõõdavad maailma sügavust ja Eesti kestmist, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aasta algul tegi mitu teadusasutust presidendile ja valitsusele avaliku pöördumise eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjas. Kirjas nähakse ohtu Eesti-alaste uuringute jätkuvusele, rakenduslikule teadustööle eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ja seeläbi ka Eesti riigi põhialustele.

Tõesti, võib olla nõus kirja autorite seisukohaga, et eesti keele ja kultuuri uurimine on meie põhiseaduslik kokkulepe ja kogu kultuurielu baasvajadus ja selle tõttu on ta laiem kui ainult teaduse ja hariduse rahastamist puudutav küsimus. See küsimus on eksistentsiaalne, sest eesti keele ja kultuuri uurimisega tegeleme süvendatult peamiselt meie siin Eestis. Ja kui riigil on kohustusi teadusasutuste stabiilsel ja piisaval finantseerimisel, siis kuuluvad nende hulka ka just eesti keele ja kultuuriga tegelevad uurimisasutused. Seetõttu ei saa tekkida olukorda, kus projektirahastus lihtsalt katkeb, nagu juhtus kirjandusmuuseumil.

Mõned aastad tagasi kutsusime kõrgetest kõnetoolidest pöörama rohkem tähelepanu füüsikale, matemaatikale ja infotehnoloogiale, kuid seejuures ei unustatud põhilist, sest Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias «Teadmistepõhine Eesti 2014–2020» on kirjas ka kõik meie peaülesanded, kaasa arvatud esimeses punktis, mis rõhutab, et eesti teadus peab tegelema ka eesti kultuuri uurimisega. Olen kindel, et see põhimõte pannakse kirja ka järgmisse arengukavva, kuid oluline on sellest mitte ainult kirjutada, vaid seda ka järgida. Praegu tundub, et teaduskorraldajate tähelepanu on sellelt ära libisenud.

20.05.2020 22.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto