Sisukord
Arvamus
Postimees
22.05.2020
Eesti Terviseameti töötajate nimekiri võib pikeneda (11) Admiral Bellingshauseni kapten niipea merele ei kipu Helme maasikakasvatajate pisaraid ei usu (27) Eesti lühiuudised Nestor: põhiseaduse järgi võib-olla ei saagi riigikontrollile sellist ülesannet anda (14) Uus kevadine kirg – hobimesindus Üle muinasasula ehitati tee Arendaja lubab Kalasadama säilitada Majandus Jaan Puusaag: KredExi tingimused on röövellikud (17) Majanduse lühiuudised Laenuandja pakub T1 pankroti puhul võlausaldajatele suuremat präänikut (2) Hiinlased päästavad Saksa autotööstust Välismaa Rootsit ärritab paariana kohtlemine (8) Valgevene varjab viiruse hävitustöö ulatust (4) Välismaa lühiuudised Ainus koroonavaba maailmajagu tänab lisaks isoleeritusele pöörast vedamist Arvamus Juhtkiri ⟩ Abi, mis pole abi (4) Aimar Altosaar: rahaga tuimastatud, aga elus Kaspar Oja: kriisist edukalt üle saamise valem (17) Triin Remmelgas: söömise tulevikuväljavaade (3) Ursula Aavasalu: kui liiga palju kodu tuleb kooli kaasa Andrus Karnau: Tolkuse takistus (2) Kultuur Ütle, Kopli, mu Kopli, kas ma lahkuda võin? Kahe kuu veebikontsertidel kulutati 50 000 eurot sponsorraha Tee psühhedeelne rännak oma sisekosmosesse Sport Spordi lühiuudised Poola naasev Täht: sellest võiks kooruda ilus muinasjutuline lugu Tühjad tribüünid võimendavad vutiplatsi sõnasõdu (5) Tallinn Arendaja lubab Kalasadama säilitada Tartu Mitu söögikohta enam uksi ei ava Enriko Talvistu: arhitektuuri dinosaurused koroonajärgsel ajal Sander Mändoja: Pirogovi reeglid ja akadeemiline vaim (5) Elu nõudnud põleng algas ilmselt hooletust suitsetamisest Tartu lühiuudised Väidetava rünnaku ohver astus süüpinki (3) Tammeka näitas esimeses mängus tugevat vormi Mõtisklusi monumentidest ja tähistustest Alo Põldmäe iseenda püstitatud kolm monumenti Rein Kuresoo käib metsas iga päev Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri ⟩ Abi, mis pole abi

2 min lugemist
  • KredExi erakorralised laenud ja käendused on kõrge intressiga
  • Laenukäendamise saamiseks on vaja seda tagada isikliku varaga
  • Tingimusi tuleks leevendada, et meede saaks täita oma eesmärki
KredExi reakorralised laenud ja käendused FOTO: Arvo Meeks

Ettevõtluse ­sulgemine eriolukorraga kaks kuud tagasi oli pretsedenditu ja mõjus šokina. Kriisi leevendamiseks kuulutati välja ulatuslikud abipaketid raskusse sattunud ettevõtete toetuseks. Otsused olid õiged, aga nagu sageli, peitub saatan detailides, mis on trükitud lepingu all väikeses kirjas.

Esimesena avanes töötukassa meede, mis leidis laialdast kasutust. Praeguseks on selle kaudu abi saanud üle 15 000 ettevõtte ja 120 000 töötajat ning see on aidanud töötuse kasvu pidurdada. Töötukassa toetuse kõrval on teine suurem meede olnud KredExi erakorralised laenud ja käendused, mis on mõeldud ettevõtetele koroonakriisist tekkinud makseraskuste leevendamiseks.

Selle abipaketiga pole sama ­hästi läinud. Esiteks võttis kogu meetme avanemine päris pikalt aega, ­mistõttu sai taotlusi hakata sisse andma alates 3. aprillist. Ettevõtjate sõnul on probleem ka suhteliselt pikk ja bürokraatlik taotlemisprotsess: taotluse osana tuleb esitada põhjalik äriplaan, taotluste läbivaatamine võtab palju aega ja kaua läheb ka pärast positiivse otsuse langetamist lepingu sõlmimiseni. Arvestades, et meetme põhieesmärk on vältida ettevõtete jooksvaid makseraskusi ja sellest tingitud ringvõlgnevuse tekkimist, on menetluse aeglus kahetsusväärne.

Probleem on ka toetuse hind taotlejale. KredExi erakorralised laenud ja käendused on liigitatud oma olemuselt riigiabiks. Põhimõtteliselt tähendaks riigiabi seda, et riik sekkub turusuhe­tesse ja pakub võimalusi, mis ­on tava­list turuolukorda arvestades soodsamad. Kui aga vaadata KredExi toetuse tingimusi, siis võib õlgu kehitades küsida, mille poolest on siin üldse tegemist abiga, sest kohati pole see konkurentsivõimeline isegi hariliku finantsteenusega.

JUHTMÕTE

Kui vaadata Kredexi toetuse tingimusi, siis võib küsida, mille poolest on siin üldse tegemist abiga, sest kohati pole see konkurentsivõimeline isegi hariliku finantsteenusega.

Öeldu ei kehti kindlasti riiklikult tähtsate taristuettevõtete jaoks ­nagu Tallink, millele laenuintress ja tagatisnõuded on tõesti soodsad. Vaadates aga tingimusi vähem tähtsatele ettevõtetele, on lood teistsugused: kui laen on tagatud ettevõtte varaga vähemalt poole ulatuses, siis küsitakse intressi alates neljast protsendist aastas.

Kui laenu tagab omanik ­üksnes oma varaga, algab intress koguni kuuest protsendist aastas. Eriti rängad on tingimused laenukäenduse saamiseks: sel puhul on tingimuseks, et ettevõtja on valmis oma isikliku varanduse tagatiseks panema.

Selle võrdluseks mainib Postimehe tänastel majanduskülgedel tööstusettevõtte Krimelte omanik Jaan Puusaag, et tema tütarettevõtted Prantsusmaal ja Hispaanias said suhteliselt bürokraatiavabalt ja soodsate tingimustega laenu: «Prantsusmaal anti kohe aastaks käibelaenu 500 000 eurot ilma tagatiseta intressiga 0,25 protsenti».

Ilmselt on karmid tingimused ja bürokraatia osalt põhjus, miks ei ole taotlusi veel eriti palju esitatud. ­Kuigi KredExi juht Lehar Kütt ootab lähiajal taotluste plahvatuslikku kasvu, on kaheldav, kas abipakett on selleks piisavalt atraktiivne.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lubanud, et meetmed vaadatakse üle ja kohandatakse vastavalt muutuvale olukorrale, ja seda on tõesti ka mõningate pudelikaelte leevendamiseks tehtud. Kindlasti vajaks ka KredExi erakorralised laenud ja käendused paindlikumaks ja soodsamaks muutmist, et saaksid täita eesmärki, milleks need on mõeldud.

Seotud lood
21.05.2020 23.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto