Sisukord
Arter
Postimees
23.05.2020
Eesti Distantsõpe tegi nõrgad veel nõrgemaks (25) Saaremaa surmakutsar sai süüdistuse mõrvas FOTO: Postimees on Maarja Külas populaarne (1) Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele Eesti lühiuudised Keskerakond taastab kriisi toel oma kaotatud hiilgust (8) Kuidas ja kas tappa mutti (1) Majandus Kas börsiinvestorid on hulluks läinud? (5) Facebooki aktsia kerkis rekordkõrgele Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Välismaa Baltlased himustavad lisaraha Rail Balticule (9) Peking tugevdab haaret Hongkongi ümber (2) USAs sündisid arstide sekkumiseta eostatud identsed nelikud Arvamus Juhtkiri: haridus algab kodust (5) Aleksei Lotman: üraskid metsa kallal (7) Must ratsu talitab ikka tasa ja targu Igast küljest haisev eelnõu Punaste piiride kaitsja 75 aastat Pipi Pikksukaga Sport Ville Arikese kolumn: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk kastist liiga väljas Spordi lühiuudised «Laval võid sa kõik ära petta, kuid looduses suudad petta ainult ennast.» Ülevaade ⟩ Spordiliigade lõpetamisel jäi kindel muster joonistamata Pilk minevikku ⟩ Mees, kes julges spordimaailmas esimesena kanda sinimustvalget Merendus Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Tallinn Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele AK Viin õpetab looma täiuslikku linna (14) Intervjuu: kuidas Helsingi kliima- ambitsioonist läbi imbus Jüri Engelbrecht: ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (11) Julia Laffranque: kohtute kohus (2) Kristjan Järvan: Võõrtööjõu ülehinnatud väärtus (120) EKI keelekool: aasta looma nime saladus Digikultuur. Televisioon platvormide ajastul (2) Vikerkaar loeb. Sajanditagune rahuleping Kuidas arvustada feministlikku kirjandust? (10) Rutiinist ja järjekindlusest inimeste kõrvaldamisel 1980ndate metsikud amatöörfilmid: igal keedisel oma hallitus Nädala plaat: Seks, mälestused, keha- ja häälemängud Aja auk. Ian Curtis 40 Juurikas. Lollid looduskaitse alla (1) Juurikas. Kiri hooldekodust (1) Arter Edward Laane: « Mul on väga kurb, kui noored hakkavad kaebekirju kirjutama!» (6) Koroonakriis pigistas õpetajatest viimast (1) 76 päeva töövarjuna maailma ookeanidel Kolm kõige paremat karjäärivõimalust Eestis (1) Naabritele külla: matka Lätimaal, meeliskle Leedumaal Mis on vaese mehe spargel? Elu autoelamus. Sõiduproov kämperi ja kõigi mugavustega (1) VIDEO. Tiina Talumehe saltod vabas stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kolm kõige paremat karjäärivõimalust Eestis

5 min lugemist
Rummu karjäär. Draakonihammastega mägi ja smaragdroheline uppunud kaevandus, eriline valgus ja uskumatud värvid on ainulaadsed terves maailmas. FOTO: Kristina Herodes

Salaseiklused ja põnevad tööstusmaastikud – Eesti lausa kubiseb neist! Mis sellest, et loodus on laastatud, erakordsed ja elamusrikkad on need retked ikkagi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mõned Eesti vaated ei näe üldse sedamoodi välja, nagu võiksid need asuda planeedil Maa. Veelgi vähem saab aru, et tegemist on Eestiga. Nii müstilised on pinnavormid, valgusepeegeldused ja vee toonid. Vabalt võiks pildi alla kirjutada «Perega Egiptuses» või «Kuidas me kambaga kuu peal käisime».

Draakonihambulised mäed ja veealune linn

Häiriv ja õõvastav atmosfäär läbisegi hingematva iluga – just selline on Rummu karjäär vana vangla naabruses. Seiklusparadiis nii vees kui ka maal kulgejale. Tehismaastikust on vormunud kõige erilisemate hambuliste harjadega valge mägi, mis järsu ja majesteetlikuna kõrgub uppunud kaevanduse kohal. Vesi on täiesti läbipaistev ja sillerdab sinirohelistes toonides, millesarnaseid olen näinud vaid paradiisisaartel rännates. Kuid Rummu on seiklejate maailmas superstaar, Eesti piiridest eemal seigeldes on mitu korda selgunud, et see on ainus koht, mida meist teatakse. Millega see paik maailmas sarnaneb? Mitte millegagi!

Aidu veemaa. Järsud kaevandusnõlvad ja lõputult veeteid. Kõik see näeb välja nagu väga uhke kanjon. FOTO: Visitestonia.com

Rummu atmosfäär on väga eriline, sest ajalugu on samuti värvikas. Nn Vasalemma marmori kaevandamiseks kasutati samas kõrval asuva vangilaagri asukate tööjõudu. «Aga mis nad tegid, et nii jubedasse kohta vangi pandi?» küsib seitsmene matkakaaslane. Hiiglaslik müür, peal kurjakuulutavad okastraadist spiraalid, paneb mõtlema asjadele, millele turvalises maailma ei mõtle. Ja kõik see lisab retkele adrenaliini.

Kõrged müürid, okastraadirägastikud ja grafitiga kaetud seinad moodustavad terava kontrasti valguse ja värvide iluga. Karjäär uppus 28 aastat tagasi, kuid läbipaistvast veest näeb selgesti müüre, okastraate, terveid veealuseid metsi. Põnevamat paika on Eestis sukeldumise või snorgeldamise jaoks raske leida. Sügaval on mõistagi vingem, kuid ka veepiiril hõljudes avaneb vaade põhjani välja, isegi valgustatud paadimatk pakub müstilist elamust.

Mägi ise on intrigeerivalt järsk ja iga kandi pealt niisama lihtsalt üles ei jalutagi. Ülevalt vaadates tunned end kui kuristiku serval, avanevad vaated panevad südame mitu lööki vahele jätma. Kõige kavalam on tulla siia selge ilmaga ning viltuse valgusega ehk varahommikul või õhtul – päike joonistab kõik vormid eriliselt kauni kontrastsusega välja ja vesi sillerdab nagu smaragd.

Männiku karjääri liivalosside linnas. FOTO: Kristina Herodes

Liivalosside linnak

Kogu pere istus autos, kui jäime teetööde tõttu toppama. Tõsine õnn, eks ole! Täiskasvanud kipuvad sel puhul mõne krõbedama sõna ütlema. Kuid tagaistmelt kostis noorima siiras rõõmukilge: «Vauuu, kui palju liiva! Ma tahaks ka nii palju liiva sisse mängima minna!»

«Kas mida rohkem liiva, seda ägedam või?» küsis isa roolist.

«No selge ju!» pani vanem poeg asja paika.

Lapsed teavad, kuidas käib. Meie asi oli niisiis leida liiv.

Männiku karjääri jõuab Tallinnast vähem kui poole tunniga, ja see on vinge ning vaheldusrikas seiklusmaastik. Juba metsaaluse künklikud teed on head tsikliga või maastikurattaga kimamiseks ja hüppamiseks. Ühest karjääriotsast leiab mitmesuguste obstaaklitega Estrella wake-pargi. Raku järv ja mitmed karjäärisopid on jube sügavad, kuid klaarid ja maalilised veesilmad kõrbemaastikus.

Liiva leidub aga igas vormis ja värvis, järskudest kallastest hiiglaslike hunnikuteni. Vali vaid õige vaatenurk ja kõrbedüünid on uhkemad kui Egiptuses või Roheneeme saartel. Sõltuvalt liiva koostisest on see kaarjate tuulelainetega kaetud või lasub tuima, tahke kopakuhilana. Meie leiame rakendust mõlemale.

«Hakkame rullima,» pakub 11-aastane, ulakas säde silmis. Järsk nõlv, kust äsja hurraaga üles jooksime, on väga ahvatlev tõesti. Pikemalt mõtlemata veeretamegi end alla – hoog läheb ägedalt suureks ja liiva jätkub igale poole, krae vahele, juustesse ja hamba alla.

22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto