Sisukord
AK
Postimees
23.05.2020
Eesti Distantsõpe tegi nõrgad veel nõrgemaks (25) Saaremaa surmakutsar sai süüdistuse mõrvas FOTO: Postimees on Maarja Külas populaarne (1) Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele Eesti lühiuudised Keskerakond taastab kriisi toel oma kaotatud hiilgust (8) Kuidas ja kas tappa mutti (1) Majandus Kas börsiinvestorid on hulluks läinud? (5) Facebooki aktsia kerkis rekordkõrgele Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Välismaa Baltlased himustavad lisaraha Rail Balticule (9) Peking tugevdab haaret Hongkongi ümber (1) USAs sündisid arstide sekkumiseta eostatud identsed nelikud Arvamus Juhtkiri: haridus algab kodust (5) Aleksei Lotman: üraskid metsa kallal (7) Must ratsu talitab ikka tasa ja targu Igast küljest haisev eelnõu Punaste piiride kaitsja 75 aastat Pipi Pikksukaga Sport Ville Arikese kolumn: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk kastist liiga väljas Spordi lühiuudised «Laval võid sa kõik ära petta, kuid looduses suudad petta ainult ennast.» Ülevaade ⟩ Spordiliigade lõpetamisel jäi kindel muster joonistamata Pilk minevikku ⟩ Mees, kes julges spordimaailmas esimesena kanda sinimustvalget Merendus Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Tallinn Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele AK Viin õpetab looma täiuslikku linna (14) Intervjuu: kuidas Helsingi kliima- ambitsioonist läbi imbus Jüri Engelbrecht: ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (11) Julia Laffranque: kohtute kohus (2) Kristjan Järvan: Võõrtööjõu ülehinnatud väärtus (116) EKI keelekool: aasta looma nime saladus Digikultuur. Televisioon platvormide ajastul (2) Vikerkaar loeb. Sajanditagune rahuleping Kuidas arvustada feministlikku kirjandust? (10) Rutiinist ja järjekindlusest inimeste kõrvaldamisel 1980ndate metsikud amatöörfilmid: igal keedisel oma hallitus Nädala plaat: Seks, mälestused, keha- ja häälemängud Aja auk. Ian Curtis 40 Juurikas. Lollid looduskaitse alla (1) Juurikas. Kiri hooldekodust (1) Arter Edward Laane: « Mul on väga kurb, kui noored hakkavad kaebekirju kirjutama!» (6) Koroonakriis pigistas õpetajatest viimast (1) 76 päeva töövarjuna maailma ookeanidel Kolm kõige paremat karjäärivõimalust Eestis (1) Naabritele külla: matka Lätimaal, meeliskle Leedumaal Mis on vaese mehe spargel? Elu autoelamus. Sõiduproov kämperi ja kõigi mugavustega (1) VIDEO. Tiina Talumehe saltod vabas stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: aasta looma nime saladus

2 min lugemist
  • Nahkhiire nimi on mugandatud laensõna
  • Eri Eesti murded on sõna laenanud eri keeltest
  • Sõna eri kujud on laenatud, saksa, rootsi ja soome keelest
Vilja Oja, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf FOTO: Erakogu

Maikuu on käes ja meie nahkhiired talveunest virgunud. Nüüd õnnestub ehk tänavust aasta looma ka lendamas näha. Ent kas teate, kuidas ta oma nime on saanud, küsib EKI vanemleksikograaf Vilja Oja.

«Nahkhiir on see, kellel on nahk,» ütleb laps.

Loogiline mõttekäik. Tundub, nagu oleksid vanad eestlased samamoodi arutlenud. Eesti kirjakeeles ja mandrimurretes üldlevinud nime nahkhiir kõrval on mõnes murrakus, kus hiirt kutsutakse rotiks, öeldud nahkrott. Saaremaal ja Muhus on eelistatud liitsõna nahklapp. Muhulane on seda nimetust seletanud nõnda: «Nahklapp oo muidu üks lapakas, ta oo lind küll, aga tal põle sulga mitte.» Hiiu murdes ning kohati Lääne-Saaremaal on nahkhiir tuntud kui nahknäär või nahkneer. Nahk on teatavasti olemas ka teistel elusolenditel. Miks siis just selle looma nimi seostub nahaga? Sõnade päritolu toob mõneti selgust.

Nahkhiire nimetused esiosisega nahk on tõenäoliselt mugandatud laenud. Liitsõnad nahkhiir ja nahkrott on Eestisse tulnud saksa keele kaudu. Looma saksakeelne nimetus Fledermaus on algselt moodustatud sõnadest flattern (’lendlema’) ja Maus (’hiir’). Tõlkelaen sellest on meil Lutsi murrakus – lindäi hiir. Oletatakse, et eestlased on saksa liitsõna tajunud peamiselt kahe nimisõna, Leder (’nahk’) ja Maus (’hiir’) ühendina, millest sõna-sõnalt tõlkides sai nahkhiir.

Saartemurdelised nahklapp ja nahknäär on vähemalt osaliselt laenatud rootsi keelest. Nahk on rootsi keeles läder ning üks nahkhiire nimetusi läderlapp, mis on loomale antud tema nahksete, sulgedeta tiibade tõttu. Eesti nahklapp oleks selle otsene tõlge. Teise arvamuse kohaselt pärineb eesti nahklapp eestirootsi või soomerootsi murdes öölindu ja nahkhiirt tähistavast liitsõnast natlap, notlap vms, mille esikomponent tuleb sõnast natt (’öö’), kuid eestlased on selle asendanud tuttava sõnaga nahk. Samuti kahtmoodi võiks tõlgendada nimetuse nahknäär esiosist, kuna järelosis -näär esineb eesti ja sugulaskeelte linnunimetustes, nt pasknäär, soome närhi.

Kirde-Eesti ööläbäkäs on laen soome sõnast yölepakko, murdeis yöläpäkkö jt. Nimetuse lepakko on nahkhiir soome keeles saanud laperdava lennu tõttu ning yö- liitsõnas rõhutab tema öist eluviisi. Võrumaalt Hargla murrakust on nahkhiire nimena kirja pandud üüsisass (üü (’öö’) + sisass (harilikult ’ööbik’)). Ööle viitavad ka Lääne-Saaremaal kuuldud kujundlikud nimetused päävapettija ja tondipäästlane. Olgugi enamik nahkhiire nimetusi eesti keelde laenatud, seostame neid peamiselt looma kolme silmatorkava omadusega: öine eluviis, iseäralik lend ja nahksed tiivad.

Seotud lood
22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto