Sisukord
AK
Postimees
23.05.2020
Eesti Distantsõpe tegi nõrgad veel nõrgemaks (25) Saaremaa surmakutsar sai süüdistuse mõrvas FOTO: Postimees on Maarja Külas populaarne (1) Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele Eesti lühiuudised Keskerakond taastab kriisi toel oma kaotatud hiilgust (8) Kuidas ja kas tappa mutti (1) Majandus Kas börsiinvestorid on hulluks läinud? (5) Facebooki aktsia kerkis rekordkõrgele Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Välismaa Baltlased himustavad lisaraha Rail Balticule (9) Peking tugevdab haaret Hongkongi ümber (1) USAs sündisid arstide sekkumiseta eostatud identsed nelikud Arvamus Juhtkiri: haridus algab kodust (5) Aleksei Lotman: üraskid metsa kallal (7) Must ratsu talitab ikka tasa ja targu Igast küljest haisev eelnõu Punaste piiride kaitsja 75 aastat Pipi Pikksukaga Sport Ville Arikese kolumn: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk kastist liiga väljas Spordi lühiuudised «Laval võid sa kõik ära petta, kuid looduses suudad petta ainult ennast.» Ülevaade ⟩ Spordiliigade lõpetamisel jäi kindel muster joonistamata Pilk minevikku ⟩ Mees, kes julges spordimaailmas esimesena kanda sinimustvalget Merendus Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Tallinn Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele AK Viin õpetab looma täiuslikku linna (14) Intervjuu: kuidas Helsingi kliima- ambitsioonist läbi imbus Jüri Engelbrecht: ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (11) Julia Laffranque: kohtute kohus (2) Kristjan Järvan: Võõrtööjõu ülehinnatud väärtus (116) EKI keelekool: aasta looma nime saladus Digikultuur. Televisioon platvormide ajastul (2) Vikerkaar loeb. Sajanditagune rahuleping Kuidas arvustada feministlikku kirjandust? (10) Rutiinist ja järjekindlusest inimeste kõrvaldamisel 1980ndate metsikud amatöörfilmid: igal keedisel oma hallitus Nädala plaat: Seks, mälestused, keha- ja häälemängud Aja auk. Ian Curtis 40 Juurikas. Lollid looduskaitse alla (1) Juurikas. Kiri hooldekodust (1) Arter Edward Laane: « Mul on väga kurb, kui noored hakkavad kaebekirju kirjutama!» (6) Koroonakriis pigistas õpetajatest viimast (1) 76 päeva töövarjuna maailma ookeanidel Kolm kõige paremat karjäärivõimalust Eestis (1) Naabritele külla: matka Lätimaal, meeliskle Leedumaal Mis on vaese mehe spargel? Elu autoelamus. Sõiduproov kämperi ja kõigi mugavustega (1) VIDEO. Tiina Talumehe saltod vabas stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Intervjuu: kuidas Helsingi kliima- ambitsioonist läbi imbus

5 min lugemist
Helsingi linna strateegilise planeerimise juht Alpo Tani rääkis Postimehele sellest, kuidas Tallinna naaberlinn oma kliima-ambitsiooni leidis ja mida tuleks teha, et saavutada süsinikuneutraalsust. FOTO: Raul Mee

15 aastat Helsingi linna planeerijana töötanud Alpo Tani on näinud, kuidas linna kliimaambitsioonid aasta-aastalt kasvanud on. Praegu on Tallinna kaksiklinnal sihiks saada aastaks 2035 süsinikuneutraalseks. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga, on see nagu öö ja päev. Kui toona olid seatud üldsõnalisemad jätkusuutlikkuse eesmärgid, siis nüüd on seatud juba ranged eesmärgid, kuigi plaan, et kuidas süsinikuneutraalsuseni jõuda, on veel lahtine.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mida on olnud eriolukorrast õppida Helsingi linna kliimaneutraalsuse plaanimisel?

Eks kõigile on selge, et keegi ei tea kuigi täpselt, mis nüüd juhtuma hakkab. Mulle endale näib selge, et tulevikus hakkab inimeste käitumisviis muutuma, muu hulgas hakatakse tegema rohkem kaugtööd kui seni. Linnaplaneerimise vaatenurgast on see huvitav, kuna varem on kaugtööst kui võimalusest palju räägitud, aga koroonakriis lõi sellele nüüd päriselt ka hoo sisse.

Samamoodi oleme juba praegu ühelt poolt näinud, et seoses eriolukorraga on tänavatel liikluskoormus vähenenud. Teistpidi jällegi on distantsi hoidmise vajadus vähendanud ühissõidukite konkurentsivõimet. Üks huvitav projekt, mis sellest kriisist välja koorus, on, et praegu kaalume teatud piirkondades autoteede sõiduradade jalgrattateedeks muutmist.

Ega koroonakriis ole Helsingit kliimaneutraalsuse kursilt eemale tõuganud?

Ei, seda kindlasti mitte. Olen üsna kindel, et suurem osa poliitikutest saab aru, et kriisijärgne majanduse taastamine peab kliimaeesmärkidega ühte sammu astuma.

Kuidas Helsingi endale jätkusuutlikkuse suureks eesmärgiks võttis?

See oli muutus makroskaalal. Kliima muutub ja linnad üritavad leida siin kohta, kus oma roll täita. Helsingi tahtis kliimamuutustevastases võitluses kõrgmale positsioonile tõusta ja see viis ühel hetkel ka ambitsioonide tõstmiseni.

Et teiste seas esile tõusta?

Võib muidugi ka niimoodi väljenduda, aga see ei ole vast kõige korrektsem. See ei ole vaid bränding, lõppude lõpuks on küsimus globaalses vastutustundes, uute lahenduste aktiivses otsimises ja globaalse juhtrolli võtmises.

Aga miks just Helsingis see ambitsioon tekkis?

Tahtsime olla samas liigas, nagu Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo. Siin käies sain teada, et ka Tallinn arendab selliseid eesmärke.

Tallinn on rohelise pealinna eesmärkidest palju rääkinud, samas on paljud arhitektid ja planeerijad...

Skeptilised?

Jah, ütleme siis niimoodi (vt kõrvallugu). Kui ütlete, et kliimast on saanud Helsingile suurem eesmärk, siis kuidas on arengusuunad läbi aja muutunud?

Alguses oli ökoloogiliselt jätkusuutlik linnaplaneerimine väga liikluskeskne. See on traditsioon, millest me tulime välja, aga hiljem on lisandunud tugevalt energiasüsteemid, hoonete energiatõhusus ja energia tootmise viisid. Uute linnaosade arendamisel on see väga tugevalt fookuses.

22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto