Sisukord
Arvamus
Postimees
23.05.2020
Eesti Distantsõpe tegi nõrgad veel nõrgemaks (25) Saaremaa surmakutsar sai süüdistuse mõrvas FOTO: Postimees on Maarja Külas populaarne (1) Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele Eesti lühiuudised Keskerakond taastab kriisi toel oma kaotatud hiilgust (8) Kuidas ja kas tappa mutti (1) Majandus Kas börsiinvestorid on hulluks läinud? (5) Facebooki aktsia kerkis rekordkõrgele Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Välismaa Baltlased himustavad lisaraha Rail Balticule (9) Peking tugevdab haaret Hongkongi ümber (2) USAs sündisid arstide sekkumiseta eostatud identsed nelikud Arvamus Juhtkiri: haridus algab kodust (5) Aleksei Lotman: üraskid metsa kallal (7) Must ratsu talitab ikka tasa ja targu Igast küljest haisev eelnõu Punaste piiride kaitsja 75 aastat Pipi Pikksukaga Sport Ville Arikese kolumn: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk kastist liiga väljas Spordi lühiuudised «Laval võid sa kõik ära petta, kuid looduses suudad petta ainult ennast.» Ülevaade ⟩ Spordiliigade lõpetamisel jäi kindel muster joonistamata Pilk minevikku ⟩ Mees, kes julges spordimaailmas esimesena kanda sinimustvalget Merendus Suletud piirid maksab kinni kohalik hobimeresõitja (3) Merenduse lühiuudised Tallinn Tänasest saab laevaga Aegnale ja Naissaarele AK Viin õpetab looma täiuslikku linna (14) Intervjuu: kuidas Helsingi kliima- ambitsioonist läbi imbus Jüri Engelbrecht: ühiskondade arengust pikemas perspektiivis (11) Julia Laffranque: kohtute kohus (2) Kristjan Järvan: Võõrtööjõu ülehinnatud väärtus (120) EKI keelekool: aasta looma nime saladus Digikultuur. Televisioon platvormide ajastul (2) Vikerkaar loeb. Sajanditagune rahuleping Kuidas arvustada feministlikku kirjandust? (10) Rutiinist ja järjekindlusest inimeste kõrvaldamisel 1980ndate metsikud amatöörfilmid: igal keedisel oma hallitus Nädala plaat: Seks, mälestused, keha- ja häälemängud Aja auk. Ian Curtis 40 Juurikas. Lollid looduskaitse alla (1) Juurikas. Kiri hooldekodust (1) Arter Edward Laane: « Mul on väga kurb, kui noored hakkavad kaebekirju kirjutama!» (6) Koroonakriis pigistas õpetajatest viimast (1) 76 päeva töövarjuna maailma ookeanidel Kolm kõige paremat karjäärivõimalust Eestis (1) Naabritele külla: matka Lätimaal, meeliskle Leedumaal Mis on vaese mehe spargel? Elu autoelamus. Sõiduproov kämperi ja kõigi mugavustega (1) VIDEO. Tiina Talumehe saltod vabas stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: haridus algab kodust

2 min lugemist
  • Distantsõppe puhul suurenes laste hariduslik ebavõrdsus
  • Distantsõppe puhul langeb vanematele suurem vastutus
  • Vanemad vajavad koolitust laste õpioskuste arendamiseks
Distantsõppe puhul suureneb kodu vastutus oluliselt. FOTO: Vladislav Musakko

Kui personaalarvutitest sai kolmkümmend aastat tagasi laiatarbekaup, tuldi välja ideega luua õppetarkvara, mis muudaks lihast ja luust õpetaja üleliigseks. Nüüd, mitu korda võimsamate arvutite ja interneti ajal näitas kahekuuline ülemaailmne eksperiment, et traditsioonilist õpet on vara maha kanda.

Paljud lapsevanemad on mures, kas pealesunnitud distantsõpe on suutnud anda sama häid teadmisi kui tavaline koolis käimine. Kindlasti on see mure põhjendatud, sest kaugeltki mitte kõik õpilased ei suuda iseseisvalt oma aega struktureerida ja tööle keskenduda. Samuti ei olnud ega ole meie haridussüsteem valmis töötama kaugõppe ­vormis sama tõhusalt kui koolimajas. Üleminek oli äkiline, puudus metoodika ja suuresti ka e-õpikud.

Küll aga ei saa öelda, et see kogemus oli kasutu. Vaevalt et ilma pandeemiata oleks tekkinud võimalust sellises ulatuses proovida, kuidas mõjub traditsioonilise üldhariduskooli puudumine erinevas eas, erineva perekondliku tausta ja psühholoogiliste iseärasustega noorte teadmistele, arengule ja psühholoogilisele heaolule. Kindlasti on sellest kasu niihästi järgmiseks korraks valmistumisel kui ka haridussüsteemi arendamisele üldisemalt.

JUHTMÕTE

Eeskätt tuleks mõelda sellele, kuidas tõhustada kodu ja kooli koostööd. Distantsõppe puhul on rollid suuresti muutunud ja metoodika peaks sellega kohanema.

Tänases lehes on põhjalik ülevaade distantsõppe plussidest ja miinustest õpetajate, koolijuhtide ja haridusametnike viimase kahe kuu kogemuste põhjal. Positiivsena ilmnes, et on lapsi, kellele kodus õppimine sobibki paremini kui koolis käimine, vähemalt lühikest aega. See tähendab, et distantsõppele võib olla nõudlust ka väljaspool eriolukorda. Kindlasti saaks hästi välja arendatud distantsõppe süsteemist kasu hargmaised pered, kellele see oleks hea viis anda lastele eestikeelset haridust.

Üks tõsisemaid negatiivseid tähelepanekuid on see, et distantsõppes hakkas vahe õpilaste edasijõudmises kasvama. Need, kes suutsid kodu toel või omaenese tarkusest õppimisele keskenduda, said paremini hakkama kui need, kelle õpioskused nõrgad või kodune tugi puudus.

See on tõenäoliselt kõige ­tugevam argument traditsioonilise üldhariduskooli toetuseks: õppimisega korrastatud aeg, vahetu kontakt õpetaja ja kaaslastega ning isegi koolilõuna – kõik need vähendavad hariduslikku kihistumist ja aitavad edasi nõrgemaid. Lahendust, millega neid distantsõppe puhul korvata, praegu ei ole.

Kolmas tähtis järeldus on see, et distantsõppe puhul langeb lapsevanematele palju suurem vastutus kui traditsioonilise õppe korral. Tegelikult ongi ju kodu ülesanne kasvatada lapses töökust ja sihikindlust ning toetada teda õpingutes. Viimastel aasta­kümnetel on see vana tõde lihtsalt veidi meelest läinud, kui haridust on hakatud võtma kui teenust, mida õpetaja lapsevanematele pakub. Kaks kuud kestnud koduõpe on seda hoiakut loodetavasti muutnud, sest õpetaja ei saa distantsilt olla lapse eest samal moel vastutav kui tavaõppe puhul, kasvõi lihtsalt seetõttu, et laps ei ole tema hoole all.

Et epideemia järellaine ei ole välistatud, oleks tark teha möödunud kahest kuust järeldusi. Eeskätt ­tuleks mõelda sellele, kuidas tõhustada ­kodu ja kooli koostööd. Distantsõppe ­puhul on rollid suuresti muutunud ja metoodika peaks sellega kohanema. Senisest tähtsamaks muutub lapsevanemaharidus, et perekond tuleks laste õpioskuste kujundamisega paremini toime.

Seotud lood
22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto