Eesti kultuur sõltub väga suurel määral kultuurkapitali jagatavast rahast. Ent alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja hasartmängumaksust raha saava kulka eelarvet mõjutavad suletud kõrtsid ja kasiinod ning turistide kadumine. Milline paistab tulevik, sellest rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks.
Nüüdne kriis on teine suur majanduskriis pärast kulka taasasutamist 1994. aastal, kui mitte arvestada Avo Viioli juhtumit 2002. aastast. Kui kõrvutada 2008. ja 2009. aasta masu ning nüüdset kriisi, siis milliseid sarnaseid jooni võib juba praegu esile tuua? Kui kaua võttis toona aega masust väljatulek ja täielik taastumine?
Kriis ei ole kunagi tore, aga uurimismaterjali pakub see kindlasti, sest majanduslanguse näitajad ja mudelid on lähiajaloost võrdluseks võtta. Saame nüüdse kriisi arengut jälgida, kõrvutada eelmisega ja püüda mõistatada, millest õppida.
Kultuurkapital saab kultuuri ja spordi toetamiseks raha alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust. 2008. ja 2009. aasta masu ajaga võrreldes on suur erinevus juba selles, et siis ei suletud kasiinosid, restorane ega pubisid. Alkoholi tohtis vabalt müüa ja ka turistid said käia seda ostmas.
Meie aktsiiside laekumistes oligi eelmise majanduskriisi ajal väga väike langus, mis väljendus arvudes üksnes 2010. aastal ja oli 2011. aastaks juba tasandunud. Küll aga oli masu ajal järsk langus hasartmängumaksu laekumises: 2009. aastal kahanes kulkale laekumine pea poole võrra. See hakkas uuesti tõusma alles 2014. aastal ning jõudis tegelikult masueelse laekumise tasemele alles 2018. aastaks.
