Edward Lucas: Praha asub Viinist läänes

26. mai 2020, 0:01 5 min lugemist

Edward Lucas. FOTO: Albert Truuväärt /Scanpix

Oxfordi filosoof J. R. Lucas oli tuntud oma teadustöö poolest. Samuti oli ta innustav ja väsimatu võitleja vabaduse ja õigluse eest kommunistlikes riikides. See kirjutis on tema poja, briti ajakirjaniku Edward Lucase auavaldus isale.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Juba enne seda, kui õppisin kaardist aru saama, ammugi siis enne seda, kui hakkasin mõikama Euroopa geopoliitikat, oli mulle teada lause «Praha asub Viinist läänes». Minu isa, kes suri tänavu 5. aprillil, kasutas seda alati, kui kuulis väljendit «Ida-Euroopa». Nende nelja sõnaga astus ta vastu arusaamale, nagu oleks kommunistlik võim midagi loomulikku. «Ida-Euroopa» pidi väljendama maailmajao lõhestatuse muutumatust, saatust ja loogikat. See oli eksitav. Raudne eesriie ja selle taga elavad ikestatud rahvad oli üüratu ajaloolise ebaõnne tagajärg, mille põhjustasid Teise maailmasõja just selline lõpp ja sellele järgnenud jõhker Nõukogude võim. «Ida-Euroopa» võis olla mugav kokkuvõttev väljend mainitud tulemuste kohta. Aga see oli eksitav ja minu isa oli täis tahet seda kõigile selgeks teha.

Oxford, see 1960.–1970. aastate linn, milles ma üles kasvasin, asus raudsest eesriidest päris kaugel. Aga samal ajal oli see külma sõja eesliin. Minu isa oli üks vähestest Oxfordi filosoofidest, kes võtsid asja otsustavalt ette ja riskisid oma vabadusega, et toetada tagakiusatud kolleege toonases Tšehhoslovakkias. Ma mäletan elavalt, kuidas isa valmistus 1981. aastal seal põrandaaluseid loenguid pidama. Need toimusid haigla katlaruumis, sest akadeemiline seltskond oli pärast seda, kui nad olid keeldunud parteiliini järgimast, sunnitud töötama kojameeste ja katlakütjatena. Isa oli kaasa võtnud koopiaid tekstidest, mida seal saada ei olnud: kreekakeelsed uue testamendi ja Platoni «Riigi». 1348. aastal rajatud Karli ülikool oli ainult pisut noorem kui tema enda Mertoni kolledž (1264). 1948. aastani oleks igaüks, kes oleks öelnud, et kavatseb Platonit salakaubana Prahasse toimetada, leidnud vähest uskumist, teda oleks peetud veidrikuks.