R, 9.12.2022

Andres Herkel: aeg e-valimised maailma viia

Andres Herkel
Andres Herkel: aeg e-valimised maailma viia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Andres Herkel.
Andres Herkel. Foto: Joakim Klementi

Viirus ei kao ja valimiste korraldamine kogu maailmas vajab lahendust. Eesti hääletusmoodus on lihtsam ja turvalisem kui vanaaegse posti teel hääletuse parimadki variandid, kirjutab kolumnist Andres Herkel.

Poliitikaelu sõlmsündmused, mida koroonaviiruse kriis tugevalt mõjutab, on valimised. Turvalise suhtlusvahemaa nõuded muudavad nii kampaaniaid kui ka valimiste ja rahvahääletuste läbiviimist – hääletamist, häälte lugemist ja valimiste vaatlemist.

Seda, et maailmas juhtub midagi, mis sunnib Venemaad Putini järjestikuste ametiaegade referendumi teadmata ajaks edasi lükkama, oli raske ette näha. Ometi see juhtus.

Aga ka kõik edasi lükatud hääletused tuleb lõpuks pidada ning pole teada, kas vana olukord päriselt taastub. Tõenäoliselt muutuvad valimiskampaaniad veel enam internetipõhiseks ning e-valimised, mille korralduskogemusega on Eesti teiste riikidega võrreldes justkui teiselt planeedilt, muutuvad alternatiivina senisest huvipakkuvamaks.

Tõenäoliselt tekib riikides olukordi, kus valimised muutuvad vähem läbipaistvaks ja raskemini kontrollitavaks. Välistatud ei ole võimuvolituste pikendamised ja laiendamised ajal, kui valimised on määramata ajaks edasi lükatud. Paljudes riikides saab see toimuda hulga lihtsamalt kui Eestis, kus valimiste toimumisaeg on põhiseaduses selgelt kirjas.

Seni on viirusekriisi mõju enim kõneainet pakkunud USA ja Poola presidendivalimiste läbiviimisel. Ühendriikides on justkui veel aega, pärisvalimised tulevad novembris. Kuid ka olukorras, kus kahe suure partei presidendikandidaadid on teada, toimub nende ametlik nimetamine suurtel parteikoosolekutel, mis on lükatud suve lõppu.

Demokraadid on juba teatanud, et otsivad võimalusi, kuidas delegaadid saaksid viiruseohu korral augusti teisel poolel ka posti teel hääletada. New Yorgis otsustati presidendikandidaadi eelvalimised alul ära jätta, kuid siis jõudis vaidlus kohtusse. Sõltumata aga sellest, kas Bernie Sandersi nimi on sedelitel ka pärast Joe Bideni kasuks loobumist, peab viirusest räsitud osariik läbi viima muudki valimised. Seega on kaughääletuse korraldamine väga aktuaalne.

Traditsioonilistel valimisvaatluse missioonidel on ilmselt mõneks ajaks kriips peal, aga seda teravam küsimus on demokraatia ja valimiste tulevik. Meil on lahendus, aga maailma paljudes paikades on probleem.

Kui USA puhul võib eeldada, et posti teel hääletus lõpuks sujub, siis segadused Poola presidendivalimistega sellist optimismi ei paku. Õiguse ja Õigluse Partei lükkas lõpuks valimised määramata ajaks edasi. Algul oli kavas viia valimised läbi eranditult posti teel hääletades. Seda ei pidanud kiirkorras võimatuks mitte ainult valimisametnikud, vaid ka postitöötajad, kes kartsid, et just nemad jäävad protestide esitamise korral hammasrataste vahele.

Poola võimupartei kava, mis väidetavalt on aktuaalne ka valimiste edasilükkamisel, nägi ette kõigi valimissedelite toimetamise inimeste postkastidesse ja nende valimispäeval tänaval kokkukogumise. Poola eelnõu üks värvikamaid sätteid lubas täidetud sedelid kasti panna ka teisel isikul, kusjuures ühe inimese toodud sedelite hulka ei piiratud. Täidetud sedelite panek eraldi ümbrikusse lisab küll paberikulu, ent mitte hääletuse turvalisust.

Kuidas selline postkastihääletus, mis toimuks perekonniti ega arvestaks inimeste kodust äraolekut või erinevaid elukohti, saab tagada ühetaolise valimisõiguse või valimiste salajasuse, on arusaamatu. Tagatud pole ka valimisprotseduuride adekvaatne vaatlemine. Protestide laviin oleks enam kui tõenäoline.

Saatuse irooniana asub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) valimisprotseduuride puhtust jälgiv büroo just Varssavis. Aprilli lõpus anti sealt posti teel kavandatavale Poola hääletusprotseduurile hävitav hinnang.

Ka Eesti e-valimiste puhul on olnud uskmatuid Marte ja Edgareid, kes ei tahtnud aru saada lihtsast tõsiasjast, et kõrgema digitaalse kirjaoskusega inimesed enamasti ei hääleta nende parteide poolt ja sestap ongi nende e-häälte saak kasin. Uue valimisviisi juurdumise ja üldise usalduse puhul see erinevus väheneb. Kui aga tõsimeelselt sisendatakse vandenõuteooriat, et kusagil e-valimiste mustas kastis pööratakse hääled Reformierakonna kasuks, siis ei pruugi see nii olla.

Tegelikult on e-valimisi igal kord analüüsitud ning võimalikke turvaauke on püütud ennetada. Suurimaks riskiks jääb pahatahtlik küberrünne, mida pole siiski olnud. Iga kord on Eesti valimisi seiranud ka OSCE eksperdid, seda ennekõike e-valimiste puhul. Ka nemad teevad omapoolseid ettepanekuid, aga oluline on see, et üldhinnang Eesti e-valimistele on kõrge. Sama kinnitavad teadlased, näiteks politoloog Alexander Trechseli jt 2016. aastal esitatud raportis Euroopa Parlamendile.

Poola võimupartei kava, mis väidetavalt on aktuaalne ka valimiste edasilükkamisel, nägi ette kõigi valimissedelite toimetamise inimeste postkastidesse ja nende valimispäeval tänaval kokkukogumise.

Kui panna kõrvuti Poola kavandatav posti teel hääletus ja Eesti e-hääletus, siis on need nagu öö ja päev. Poolas pakutu tähendab ilmseid rikkumisriske ega vasta OSCE nõuetele. Meie oleksime saanud võrreldava segaduse esile kutsuda ehk juhul, kui 2007. aastal oleks internetihääletus kuulutatud ainsaks valimisviisiks. Eesti mudel on toiminud just tänu sellele, et internetihääletus võeti kasutusele kui täiendav turvaline võimalus.

Valimisi tuleb aga kõikjal maailmas ja viirus ei kao. Kui kas või pool valijaist on ohuolukorras valmis kasutama turvalist ja Eestis end tõestanud e-valimist, siis on see uskumatult pikk samm riskide vähendamiseks üle ilma.

Seega on Eesti e-valimiste kogemuse maailma viimine praegu aktuaalsem kui enne. Meie hääletusmoodus on lihtsam ja kasutajasõbralikum kui vanaaegse posti teel hääletuse turvalisemadki variandid.

Tõsi, samal ajal kui e-hääletuse konjunktuur paraneb, on meil valitsus, kes mitte ainult ei huvitu sellest, vaid vabastas ministri, kel olnuks eeldusi meie kogemust edutoovalt maailma viia. Siiski aga sobib Eesti eduka e-lahenduse saadikuks ja tutvustajaks hästi president, sobivad ka Euroopa Parlamendi liikmed ja riigikogu liikmed, kes kuuluvad Euroopa Nõukogu, OSCE ja NATO parlamentaarsete assambleede delegatsioonidesse.

Traditsioonilistel valimisvaatluse missioonidel, kus need assambleed osalevad, on ilmselt mõneks ajaks kriips peal, aga seda teravam küsimus on demokraatia ja valimiste tulevik. Meil on lahendus, aga maailma paljudes paikades on probleem.

Märksõnad
Tagasi üles