R, 9.12.2022

Mart Raudsaar: uus dimensioon ajakirjanduses

Mart Raudsaar
, Postimehe peatoimetaja
Mart Raudsaar: uus dimensioon ajakirjanduses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar. Foto: Mihkel Maripuu

Kaugel sellest, et võiksime enesekindlalt väita, nagu oleks kriis läbi. Aga ka kõige raskemal maratonirajal pakutakse kontrollpunktides jooke.

Korraks aega maha võtta ja hetkeks lootusrikkalt paremasse tulevikku vaadata soovib igaüks.

Täna ilmub Postimees taas paksema, 28-leheküljelisena ning selline saab ta olema kolmapäeviti kogu suve. Sügisel vaatame edasi, mis saab. See tähendab meie lugejatele rohkem ajakirjanduslikku sisu, sest reklaami müügimaht ei ole sugugi veel taastunud.

Kuid see pole veel kõik, nagu öeldakse. Tänase lehe vahel on 16-leheküljeline noortelisa 4jaleht. Selle väljaandja on MTÜ 4dimensioon, mille juured on Tartu Ülikooli ajakirjandusõppes. Noorte ajakirjandushuviliste esimene lisaleht pidi ilmuma Postimehe vahel juba märtsis ning oli peaaegu valmis; paraku algas viiruskriis ning pidime ettevõtmise mõneks ajaks peatama. Nüüd on see aga teie ees lugemiseks valmis.

Ma mõistan, kui mõne alalhoidlikuma lugeja jaoks on see kohati päris raju lugemine. Aga nagu autorid juhtkirjas ütlevad: «Kirjutame sellest, mida me näeme. Kirjutame sellest nii, nagu me tunneme. Arvame seda, mida me tahame.» Nad vastutavad oma lehekülgede eest ise. Postimees ei ole autoreile midagi ette kirjutanud ega tee seda ka edaspidistes numbrites, mis hakkavad ilmuma iga kuu viimasel kolmapäeval – kuni sügiseni, siis vaatame edasi.

Ma mõistan, kui mõne alalhoidlikuma lugeja jaoks on see kohati päris raju lugemine.

Minu meelest pole midagi koomilisemat sellest, kui ülikoolieast välja kasvanud üritavad teha n-ö ajakirjanduslikku noortevärki. See kehtib nii vanemate, keskealiste kui ka vanusrühma 30+ kohta. Tulemust võiks nimetada «nahkseks», kasutades legendaarse ajakirjandusõppejõu Sulev Uusi väljendit. Maitsed, hoiakud ja probleemid muutuvad ning nendest oskavad kõige paremini noortele kirjutada noored ise. Seega oli minu ainus palve autoritele, et kui Postimehe ja MTÜ 4dimensiooni koostöö jätkub pikemat aega, siis annaksid autorid vanemaks saades väljaandes juhtrolli üle järgmistele üliõpilastele või värskelt ülikooli lõpetanud tegijatele, et väljaanne ei muutuks ega vananeks koos nendega.

Noortelehe kollektiiv on teinud õppimise kõrvalt raadiosaateid. See on mulle tuttav teema, tegin Tartu raadios õppimise kõrvalt raadiosaateid veel siis, kui stuudio asus Riia mäel toonases Eesti Põllumajandusülikooli peahoones. 1993. aasta kevadel sain tööle Liivimaa Kullerisse ning sama aasta suvest 20-aastasena ajakirja Favoriit. Toona tehtust pole mul midagi häbi lugeda praegugi ja ma usun, et sama kehtib tänaste 4jalehe tekstide kohta, kui autorid loevad neid veerand sajandi pärast.

Jah, üks erinevus võrreldes toonase ajaga on: nn suures ajakirjanduses pole nii lihtne tööd leida, kui oli siis, mil uusi väljaandeid tekkis nagu seeni pärast vihma. Ajakirjandus on vahepealsete aastatega vaieldamatult küpsenud, kuid on ka probleeme, mille hulka kuulub mõningane kindlal positsioonil mugandumine (etableerumine). Selle korrigeerimisel on noorte terav pilk kahtlemata abiks.

Märksõnad
Tagasi üles