R, 9.12.2022

Kliinikumi preemia pälvinud Väino Sinisalu elutöö ei ole sugugi tehtud

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Kliinikumi preemia pälvinud Väino Sinisalu elutöö ei ole sugugi tehtud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Asjatuid lootusi ei tohi arst patsiendile anda, aga inimeselt lootust ära võtta ka ei tohi, kuna haigusega võitlemisel on inimese enda hoiak väga oluline, leiab 55 aastat arstina töötanud Väino Sinisalu.
Asjatuid lootusi ei tohi arst patsiendile anda, aga inimeselt lootust ära võtta ka ei tohi, kuna haigusega võitlemisel on inimese enda hoiak väga oluline, leiab 55 aastat arstina töötanud Väino Sinisalu. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli kliinikumi elutööpreemia pälvib tänavu Väino Sinisalu, kes on andnud suure panuse neurokirurgia arengusse ning kes olnud kogu elu seotud Tartu ja närvikliinikuga. Maikuu algul tähistas ta oma 80 aasta sünnipäeva, neist aastaist 55 on ta töötanud arstina.

Ei istu kodus

Elutöö ei ole siiski sugugi tehtud, leiab Sinisalu, kes praegugi võtab Tamme erakliinikus kord nädalas vastu neurokirurgia patsiente ning ülejäänud aja tegutseb meditsiiniajakirjale Eesti Arst saadetud artikleid toimetades või kirjutab neid ise.

Aastail 2000 kuni 2010 oli Sinisalu koguni Eesti Arsti peatoimetaja ning ta on veendunud, et seni kuni Eestis räägitakse eesti keelt ja õpetatakse arste eesti keeles, peab püsima eestikeelne teaduskirjandus. «See on hädavajalik juba ühtse terminoloogia pärast, ja sellegi pärast, et patsiendile selgeks teha tema haiguse olemus,» ütles ta.

Väino Sinisalu oli Eesti arstide liidu ja Tartu arstide liidu taasasutajaid ning on mõlemat organisatsiooni 1990. aastatel presidendina ka juhtinud. Arstide organisatsioonid on maailmas väga jõuliselt tegutsevad üksused. Niisamuti oli oluline Eesti arstide organisatsioonide taastamine, mis tähendas eelkõige arstkonna huvide eest seismist, Eesti meditsiinikultuuri edendamist ja arendamist.

«Me saime tagasi enne sõda arstide liidule kuulunud maja Tartus Pepleri tänaval, taastasime Eesti arstide päevad, lõime Balti-Saksa arstide seltsi, tänu millele on paljud meie arstid saanud end Saksamaal täiendamas käia, ja nii edasi,» loetles ta.

See, kui kaua kirurg vormis püsib, on väga individuaalne. Väino Sinisalu opereeris 70. eluaastani, ja pärast seda harva.

Kuna elu ei seisa paigal, vaid on alati täis muutusi, on arstidegi tööpõhimõtteis seda, mida aeg teinekord painutab. «Kui 50 aastat tagasi püsis arvamus, et arst on see, kes teab, mis inimesele on hea ja vajalik, kuna arst valdab meditsiinilist infot, siis nüüd räägitakse eelkõige sellest, et arst on patsiendile partner,» arutles Sinisalu. «Arsti ülesanne on patsiendile ära seletada, mis on ta haiguse iseärasused, ning soovitada, mida ta tegema peaks. Ning patsient saab oma suhtumisega ravile kaasa aidata.»

Foto 1994. aastast, mil Väino Sinisalu oli neurokirurgia osakonna juhataja
Foto 1994. aastast, mil Väino Sinisalu oli neurokirurgia osakonna juhataja Foto: Ain Protsin

Pärnu ja Ivan Ivanovitš

Väino Sinisalu on päritolult Pärnu poiss, lõpetanud Koidula gümnaasiumi hõbemedaliga ning üsna noorest peast teadnud, et temast saab arst. Tudengina sattus ta varakult närvikliinikusse, huvi neurokirurgia vastu võis olla pärit ka raamatust «Ivan Ivanovitš», mis kirjeldas arsti elu Siberis ja milles leidus köitvaid kirjeldusi neurokirurgilistest operatsioonidest.

Tohutud kogemused ja oskused, kuidas ravida raskes seisundis hingamishäiretega patsiente, tekkisid Tartu närvikliiniku arstidel ja õdedel pärast 1958. aasta lastehalvatusepideemiat. Närvikliinikusse tekkis uus üksus – hingamiskeskus –, kus saadud kogemusi asuti hiljem rakendama ka närvihaiguste ravis, esmajärjekorras traumade, raskete ajuveresoonkonna haiguste ja -põletike puhul.

Doktor Väino Sinisalu neurokirurgia osakonna patsientide juures. 1994. aasta arhiivifoto.

 
Doktor Väino Sinisalu neurokirurgia osakonna patsientide juures. 1994. aasta arhiivifoto.  Foto: Ain Protsin

Väino Sinisalu asus pärast arstidiplomi kättesaamist 1965. aastal närvikliinikusse tööle kõigepealt anestesioloogina, kellena ta tegutses kümme aastat ning sai kõrvalt jälgida suurel hulgal neurokirurgilisi operatsioone.

Tartu ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis uuris ta teadurina ajuvereringehäiretega patsiente: mikroinsulte, mis tavaliselt küll mööduvad pikaajalisi kahjustusi jätmata, kuid mis on otsekui läheneva insuldi häirekellad. Hiljem neurokirurgina töötades said tema erialaks verevalumid, mis tulenevad aju arteri laiendi ehk aneurüsmi rebenemisest ning mida saab kirurgiliselt ravida.

Väino Sinisalu puhul tasub imetleda ta aktiivset ja optimistlikku eluhoiakut. Veel 80-aastasena töötab ta kahel ametikohal, arstina Tamme erakliinikus ning toimetajana meditsiiniajakirjas Eesti Arst.
Väino Sinisalu puhul tasub imetleda ta aktiivset ja optimistlikku eluhoiakut. Veel 80-aastasena töötab ta kahel ametikohal, arstina Tamme erakliinikus ning toimetajana meditsiiniajakirjas Eesti Arst. Foto: Sille Annuk

See, kui kaua kirurg vormis püsib, on väga individuaalne. Sinisalu opereeris kuni 70. eluaastani ja pärast seda harva. Nüüd, viis aastat ei ole ta enam opereerinud. Küsimuse peale, milline on arsti kõige olulisem iseloomujoon, vastas ta, et arst peab olema järjekindel ja rahulik. «Kui väga süttid ja põled, on seda ametit raske pidada,» arvas ta.

Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverents jäi tänavu koroonakriisi tõttu ära. Kliinikumi preemia antakse seepärast doktor Väino Sinisalule kätte 29. mail väikeses ringis

Hando Sinisalu, poeg, ajakirjanik ja turundaja

Hando Sinisalu
Hando Sinisalu Foto: Erakogu

Minu isa on kõige positiivsem ja optimistlikum inimene, keda olen kunagi kohanud. Ma ei ole mitte kunagi teda kuulnud kurtmas või virisemas. Kusjuures see pole selline ameerika stiilis võltsoptimism, vaid pigem sisemine veendumus, et probleeme saabki lahendada ja et suure tõenäosusega lähevad asjad hästi.

Teine asi, mida sean endale suureks eeskujuks, on see, et isa on väga aktiivse eluhoiakuga. Veel 80-aastasena töötab ta kahel ametikohal. Kui mõni uks sulgub, näiteks ei saanud ta vanuse tõttu enam tegevkirurgina töötada, avas ta kohe uue ukse ja hakkas tööle meditsiiniajakirjas.

Märksõnad
Tagasi üles