R, 9.12.2022

Kriitikud peavad eriolukorra lõpetamist Ungaris sisutühjaks žestiks

Berit Nuka
, toimetaja
Kriitikud peavad eriolukorra lõpetamist Ungaris sisutühjaks žestiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis eriolukorra ajal käia ka välisvisiidil, külastades üle-eelmisel nädalal Belgradi. Pildi Orbán pressikonverentsil pärast kohtumist Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga. 
Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis eriolukorra ajal käia ka välisvisiidil, külastades üle-eelmisel nädalal Belgradi. Pildi Orbán pressikonverentsil pärast kohtumist Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga. Foto: DARKO VOJINOVIC/AP/Scanpix
  • Eriolukorraga koos ei seisku peaministri dekreetidega kehtestatud seadused.
  • Uued reeglid annavad eriti valusa hoobi Ungari opositsioonile.
  • Opositsiooniparteide ja nende juhitavate linnade rahakotti tekib kauaks auk.
  • Peaminister ise saab end aga esitleda eeskujuliku demokraadina.

Ungari valitsus saatis eile parlamenti eelnõu, mis tühistaks peaminister Viktor Orbánile märtsi lõpus piiramatu otsustusõiguse andnud tähtajatu eriolukorra, kuid kriitikute hinnangul on tegu osava pettemanöövriga, kus paljudele pöörase võimuhaaramisena tundunud samm võetakse küll tagasi, kuid ühiskonnale pikaajalise mõjuga otsused jäävad siiski kehtima.

Justiitsminister Judit Varga väitel on Ungari saanud üle väga ohtlikust ja raskest ajast, mil valitsus ei saanud opositsioonilt mingit tuge. «Selmet pakkuda tuge, korraldas opositsioon koos liberaalse peavoolumeediaga enneolematu valeinformatsiooni kampaania nii Ungaris kui ka välismaal,» hurjutas ta valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel.

Hiljem saatis minister sotsiaalmeedias piigi lendu ka Ungarit kritiseerinud Euroopa Komisjoni suunas, nõudes, et need, kes tulenevalt oma «võhiklikkusest või pahatahtlikkusest» süüdistasid riiki demokraatia põhimõtete hülgamises ajal, kui valitsus võitles inimeste elude päästmise nimel, peaks vabandama ungari rahva ees.

Orbáni valitsuse kriitikute kinnitusel pole aga põhjust vabandust paluda, kuna eriolukorra lõpetamine juuni alguseks on kõigest kosmeetiline muudatus.

«Dekreetidega valitsemisest loobumine on Orbáni suurepärane kommunikatsiooninüke,» ütles Bloombergile Budapestis tegutseva Political Capitali instituudi direktor Peter Kreko. «Tegelikkuses on see vaid tehniline küsimus. Kaks viimast kuud on näidanud, et see pole peamine mootor Ungari üha kiiremas libisemises autoritaarsusesse.»

Eriolukorra lõpetamine ei tühista peaministri dekreetidega alates märtsi lõpust vastu võetud otsuseid, millest paljud loobivad kaikaid kodaraisse opositsioonile.

Vastaste rahakoti kallal

Kõige otsesem hoop valitsuse poliitilistele vastastele on parteide rahastamise vähendamine poole võrra, seejuures juunist aasta lõpuni pole neil loota mingit toetust, ning selle suunamine viirusega võitlemise fondi, kirjutas The Financial Times.

Ulatusliku mõjuga on ka otsus luua nn erimajandustsoonid, millega liigub suuresti opositsiooni kontrollitavate linnade maksutulust kopsakas tükk maakondadele, millest peaaegu kõiki juhivad valitsusele lojaalsed poliitikud, kirjutas Hungary Today.

Üks näide on Budapesti lähistel asuv opositsiooni juhitav Göd, kus Samsungi tehase aluse maa kuulutamine erimajandustsooniks viib linna eelarvest kolmandiku ning lisab selle summa Pesti maakonna eelarvesse, mida käsutab seal võimul olev peaministripartei Fidesz.

Lisaks võttis Orbán omavalitsustelt olulise sissetuleku parkimistasude tühistamise ning automaksude suunamisega nn viirusefondi.

Kriitikute vaigistamiseks on mõeldud dekreet, mis näeb ette kuni viieaastase vangistuse valeuudiste levitamise ja hirmu õhutamise eest.

Kriitikute vaigistamiseks on mõeldud dekreet, mis näeb ette kuni viieaastase vangistuse valeuudiste levitamise ja hirmu õhutamise eest. Selle alusel on Euronewsi andmeil seni lühikeseks ajaks vahistatud mitu sotsiaalmeedias kriitiliste avaldustega esinenud inimest, kuid ajakirjanikud on samuti valvel.

«Orbán ei pea viskama ajakirjanike vanglasse, selleks et uuel seadusel oleks hirmutav mõju,» lausus ühenduse Rahvusvaheline Pressi Instituut veebilehele Ungari uudisteportaali 444.hu poliitikaajakirjanik Pal Daniel Rényi. «Ta kasutab seadust tulevikus siis, kui ta seda vajab. See on järjekordne vahend, mida kasutada, kui nende [Fideszi] võim kunagi satub tõesti kahtluse alla.»

Vastuolude suitsukate

Eriolukorra kehtestamise järel pelgasid paljud, et Ungari parlament, kus Fideszil on kahekolmandikuline enamus, jääb suletuks. Tegelikult võtsid rahvaesindajad kriisi kestel hoopis vastu mitu suuri vastuolusid tekitanud otsust.

Muuhulgas salastas Ungari aprillis kümneks aastaks Hiina rahastatava Budapesti–Belgradi raudteega seotud dokumendid, blokeeris mai alguses naistevastase vägivallaga võitlemise Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ning eelmisel nädalal keelas ametlikult inimese sünnipärase soo muutmise.

Opositsioonipartei Momentum liikme ja eurosaadiku Katalin Csehi sõnul on need kõik ideaalsed manöövrid tähelepanu kõrvale juhtimiseks valitsuse tegevuselt kriisi ajal. «Nad lihtsalt käivad välja teemasid, mis põhjustavad nördimust,» lausus ta usutluses Postimehele (vaata lisalugu).

Osa eksperte leiab, et Ungari peaminister kavaldas oma kriitikud lihtsalt üle, sest pärast erivolitustest loobumist saab ta vaevata kuulutada end täiuslikuks demokraadiks, keda süüdistatakse alusetult õigusriigi õõnestamises.

«Orbánile lihtsalt meeldivad pahemeeletormid, nii et ta saab võidelda kurjade välisjõududega,» lausus BIRNile üks Brüsseli diplomaatiline allikas. «Tegelikult ta naudib etendust.»

Kreko arvates on eriolukorra võimalused peaministri jaoks ammendunud. «Ma arvan, et Orbán saavutas oma eesmärgid,» selgitas ta. «Ta on kärpinud demokraatlikke ja töötajate õigusi, kehtestanud erimaksud ja jaganud raha oma oligarhidest sõpradele. Ta oleks saanud seda teha ilma riikliku eriolukorrata, kuid see oleks võtnud kauem ja rohkem oleks olnud avalikku kontrolli.»

Ungari eurosaadik: eriolukorra tühistamisest tähtsam on selle ajal kehtestatud seaduste tagasipööramine

Europarlamendi ungarlasest saadik Katalin Cseh täiskogu istungil Strasbourgis mullu detsembri keskel.
Europarlamendi ungarlasest saadik Katalin Cseh täiskogu istungil Strasbourgis mullu detsembri keskel. Foto: Mathieu Cugnot/Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi liikme ja Ungari opositsioonipartei Momentum poliitiku Katalin Csehi sõnul on demokraatiat ähvardava ohu kõrval sama tõsine mure, et riigi liidritel puudub plaan majandusraskuste seljatamiseks koroonaviiruse kriisi järel.

Kuivõrd oli Ungari tervishoiusüsteem valmis sellise viiruseepideemiaga toime tulemiseks?

See kriis tõesti paljastas [Viktor] Orbáni valitsuse puudujäägid tervishoiusüsteemis, majanduses ja kahjuks ka demokraatias.

Kui räägime haiglatest, siis on väga oluline mõelda sellele, et isegi kui kriis ei tabanud õnneks meid nii palju kui teisi riike, saadeti kümned tuhanded haiged patsiendid pandeemia tõttu haiglatest koju. Inimeste keemiaravi seiskus. Halvatud inimesed, kes vajavad taastusravi, saadeti koju, kus perekond pidi nende eest hoolitsema.

Arstid ja kohalikud liidrid ei saanud üldse kaasa rääkida valitsuse otsustusprotsessis ning meil on endiselt puudu väga palju väärtuslikke andmeid, sealhulgas testimise kohta – see tähendab, et me võiks olukorrale paremini reageerida.

Kogu Orbáni lähenemine oli väga tsentraliseeritud ning minu hinnangul väga ebaefektiivne ja väga kaootiline.

Väga palju küsimusi ja kriitikat tekitas määramata ajaks kehtestatud eriolukord, mis andis peaminister Orbánile sisuliselt piiramatud volitused. Mis nüüd edasi saab?

Isegi kui ta loobub võimalusest valitseda dekreetidega pärast sedavõrd tugevat rahvusvahelist survet, siis loodan, et ta võtab ka tagasi seadused, mis nende dekreetidega kehtestati.

Näiteks on meil uus seadus, mis muudab avalikkuses hirmu õhutamise karistatavaks kuni viie aasta pikkuse vanglakaristusega.

Samuti peaks Orbán kohe tagasi võtma iga viimase seaduse, mis kärbib viirusega võitlemise ettekäändel kohalike omavalitsuste rahastamist. On üsna lihtne ette kujutada, et ta tahab võtta ära võimu ja raha linnadelt, ning see on väga selgelt suunatud opositsiooniliidrite vastu, kes valiti eelmise aasta oktoobris linnapeadeks.

Nii et see, mida ta teeb eriolukorra lõpetamisel, on vaid üks asi, kuni ta ei tagane nendest väga ebademokraatlikest ja häirivatest seadustest, mis dekreetidega kehtestati. See on tõeline test.

Kui palju seadused, mis sätestasid karistused nn valeuudiste levitamise ja hirmu õhutamise eest, mõjutasid koroonaviiruse kriisi kajastamist Ungari avalikkuses?

Valitsus on olnud väga salatsev. Ma toon ühe hea näite. Budapesti linnapea on korduvalt küsinud andmeid Covid-19-juhtumite kohta linnas ning ta pole seni saanud ühtegi vastust. Väga sageli pole isegi haiglatel andmeid. See on minu arvates väga häiriv, et valitsus ei taha jagada informatsiooni selle kohta, mis toimub.

See loomulikult toidab ebakindlust ja süvendab usalduse puudumist, sest kogu kriisi kestel ei tahtnud valitsus mitte kellegagi koostööd teha. Nad ütlesid avalikult välja, et opositsioon ei ole väärt koostööd. Nad ütlesid, et opositsioon on viiruse sõber. Nad sisuliselt häbimärgistasid poole riigist, kes ei hääletanud nende poolt.

Kui palju on mõjutanud Ungari valitsust see, et riigid ja ka EL mõistsid hukka piiramatute erivolituste andmise Orbánile?

Minu arvates oli Euroopa Liidu reaktsioon väga arglik. Hea näide on see, et pandeemia alguses saatsid mitu ELi riiki avaliku kirja, kus nad kritiseerisid demokraatia põhimõtetest üleastumisi Covid-19 leviku ajal, mis oli üsna selgelt suunatud eriolukorra seaduse vastu, aga taas kord otsustasid ELi liidrid mitte olla otsekohesed ega maininud Ungarit.

Valitsus ja Viktor Orbán valisid väga küünilise lähenemise ja kirjutasid ise sellele kirjale alla. Orbán ​ütles, et jah, loomulikult on see kiri väga oluline, loomulikult me hoolime demokraatiast.

ELi liidrid pole valjuhäälsed, nad ei taha endiselt esineda väga konkreetsete avaldustega. See on äärmiselt ebaefektiivne.

Kuidas mõjutab koroonakriisi tuules saabuv majanduskriis Orbáni valitsust?

Valitsus oli majandustoetustega väga range – meil oli üks väiksemaid riigi toetuspakette ELis.

Nüüd ütles Orbán põhimõtteliselt, et kes kaotas töö, neile leitakse rakendus sõjaväes või avalikel töödel, mis on aga väga vähe tasustatud ja tavaliselt maapiirkonnas, kus tuleb korjata puuvilju või teha teetöid. Nad lasevad paljudel inimestel langeda vaesusesse, töötusesse.

Ma kardan, et praegu pole neil ühtegi tõelist ideed kriisist väljumiseks.

Nad teevad juba praegu väga suuri sõnu, et keegi pole üksi ja me aitame kõiki, aga tegelikkuses on abi saamine isegi ettevõtetele, kes sooviks toetust taotleda, väga bürokraatlik, väga aeglane. Ma pelgan, et paljud ettevõtted, kes on viimastel nädalatel uksed sulgenud, ei suuda enam uuesti tegevust alustada.

Märksõnad
Tagasi üles