Kütusemüüjad tõstsid mootorikütuste hinda alanud aastal juba teist korda, seekord rekordilisele tasemele. Firmad ise põhjendavad sammu euro odavnemise ja naftahinna kerkimisega, samas on nende marginaalid liikunud enam kui poole aasta jooksul selgelt ülesmäge.
Kui panna eile juhtunu spordikeelde, siis hüppas bensiin uue Eesti rekordi – nii palju pole see siinmail veel kunagi maksnud. Suuremad kütusemüüjad lisasid bensiiniliitri hinnale 2,5 ja diislikütusele kaks eurosenti. Bensiini 95 liitri eest tuleb nüüd maksta 1,314 eurot ehk vanas rahas 20,56 Eesti krooni.
«Mul on väikefirma, tegelen kulinaariaga, salatitega,» ütles eile pärastlõunal Neste tanklas oma valget kaubikut tankinud Vjatšeslav Ivanov. «Kui tõuseb bensiini hind, siis kerkivad ka toodete hinnad.» Rekordkallis mootorikütus vajutab tema ärile tuntava jälje.
«Pool palka läheb bensiini peale,» kurtis tehnikaülikoolis autotehnikuks õppiv Mart Pihlapuu. Kütusehinna tõustes on ta hakanud vähendama kojusõite Viljandimaale, eelistab nüüd lähemaid poekette kaugematele ja kaalub hakata rohkem bussiga liiklema. «Aga sõitmata nagunii ju ei jää!» lisas Pihlapuu.
Mõru pill tuleb alla neelata
Sama meelt olid ka teised inimesed, kellega Postimees eile pärastlõunal tanklates rääkis: uusi rekordeid püstitav hind on probleem, aga ilma bensiinita ka ei saa. Mõru pill tuleb alla neelata.
Kui üldiselt ähvardab mootorikütuse kallinemine kergitada ka paljude toodete hinda, siis on ka ärisid, kes hinnatõusuga kergemini hakkama saavad. Näiteks bussifirmadele on see kliente juurde toonud.
Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi sõnas, et aastaga on bussisõitjate arv suurenenud ligi kaheksa protsenti – seda eelkõige väiksematel liinidel.
«See aitab hakkama saada ka kütusehinna tõusuga,» ütles Väärsi. Ta kinnitas, et vähemasti esialgu Sebe bussipiletite hinda ei tõsta.
Hansabussi juhatuse esimees Neeme Tammis sõnas, et nemad on praegu pigem äraootaval seisukohal. «Püüame luua lisaväärtusi, et see hind ei oleks bussisõitjale vaid kütusehinna, vaid ka kõige muu eest,» nentis Tammis. «Näiteks Tallinna-Saue liinil panime just WiFi peale, tihendasime peatusi. Kui bussifirmal õnnestub tuua rohkem inimesi bussi, siis saab sellega ju katta ka kütusehinna tõusu.»
Kütusemüüjad nimetavad hinnatõusu põhjusena võimalikku Iraani naftaembargot ja dollari suhtes nõrgenevat eurot. Nimelt käib kütusekaubandus dollarites. «Peamiselt poliitiliste pingete tõttu Iraani ja lääneriikide vahel on Põhjamere markernafta Brent hind tõusnud tasemele 113 dollarit barreli eest,» lausus Olerexi turundusjuht Antti Moppel.
Ka naabrid tõstsid hindu
«Kui lääneriigid peaksid otsustama Iraani naftaembargo kasuks, siis arvestades asjaoluga, et Iraan on OPECi (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon – toim) suuruselt teine naftatootja, võib turult jääda puudu oluline kogus toornaftat,» lisas ta.
Neste kliendisuhete juht Kristi Pari nimetas hinnatõusu põhjusena sisseostuhindade kallinemist, mida toetab euro suhtes üha tugevnev dollar. Statoili kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts lisas, et viimase nädala jooksul on mootorikütuste maailmaturuhind ja sellega seoses ka sisseostuhinnad väga järsult üles liikunud.
«Mootorikütuste hinna muudatustest ei ole pääsenud ka naaberriigid, kus suurem hinnatõus oli juba eelmisel nädalal,» lisas Pauts. Näiteks Vilniuses kallines bensiin eelmisel nädalal 3,8 senti ja diislikütus 2,9 senti. Riias kallines bensiin 4,6 sendi ja diislikütus 2,5 sendi võrra.
