R, 9.12.2022

Üle hulga aja laenu võtnud Eesti plaanib veel laenata

Janno Riispapp
, reporter
Üle hulga aja laenu võtnud Eesti plaanib veel laenata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
Rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon oluline positiivne samm.
Rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon oluline positiivne samm. Foto: Tairo Lutter

Eesti valitsus alustab rahvusvahelise võlakirjaemissiooniga, mille maht on vähemalt üks miljard eurot ja lunastamistähtaeg kümme aastat. Kokku laenab riik tänavu vähemalt sama palju, kui oli võlakohustuste summa möödunud aasta lõpus.

Võlakirjade intressimäär selgub rahandusministeeriumi teatel emissiooni läbiviimise hetkel ning see sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

«Eesti riik emiteerib pikaajalisi võlakirju esmakordselt pärast 18-aastast vaheaega. Meie riigi rahandus on heas korras, Eesti riigivõla maht on üks Euroopa Liidu väiksemaid,» ütles rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Kui möödunud aasta lõpus ulatus valitsussektori võlakohustuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 8,4 protsendini ehk ligi 2,4 miljardi euroni, siis praeguseks on kindel, et laenu võetakse tänavu juurde umbes samas suurusjärgus ehk 2,325 miljardi euro ulatuses.

Seni on laenudele peale makstud

«Kui poleks olnud koroonaviirusest tulenevat hädaolukorda, poleks Eesti riik ka praegu oma võlakirju emiteerima pidanud. Selleks et riigil oleks piisavalt raha oma väljaminekute katteks, peame me praeguses keerulises majandusolukorras võtma täiendavaid võlakohustusi,» lisas Helme.

Eesti riik laenab.
Eesti riik laenab. Foto: Postimees

Tänavu on lühiajaliste võlakirjade müügiga kaks korda võetud laenu negatiivse intressiga ehk laenuandjad maksavad sisuliselt peale. Kriisi ajal on valitsus riigi rahavoo juhtimiseks emiteerinud aastase tähtajaga võlakirju kokku 425 miljoni euro eest ning kuuekuulise tähtajaga võlakirju 150 miljoni euro eest. Märtsi lõpus sõlmis riik Põhjamaade Investeerimispangaga 750 miljoni eurose laenulepingu, mille tagasimakse tähtaeg on 2035. aastal ning intress kuue kuu euribor +0,32 protsenti.

Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil, et lihtsustada rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist nende vastu.

Kuigi kuue kuu euribor, millega on seotud ka tuhandete eestimaalaste kodulaenud, on endiselt negatiivne, on see alates märtsi algusest kerkinud jõudsalt nulli poole: eriolukorra väljakuulutamise päeval ehk 12. märtsil oli see –0,429 protsenti, esmaspäeval juba –0,145 protsenti.

Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil, et lihtsustada rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist nende vastu. Iiri börsil on 500 miljoni euro väärtuses kodulaenudega tagatud pandikirju noteerinud näiteks Luminor, ja sama plaanib miljardi euro ulatuses ka LHV.

Laenuga lapitakse miljardipuudujääki

Rahvusvahelised reitinguagentuurid on Eestile andnud ka soodsad pikaajalised riigireitingud, Fitch ja S&P kinnitasid selle kõrgel AA– tasemel stabiilse väljavaatega ning Moody’s A1 tasemel positiivse väljavaatega.

«Valitsuse likviidsusreserv peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud riigi väljamaksete tegemine ka raskematel aegadel. Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks,» selgitas rahandusminister rahvusvahelise võlakirjaemissiooni vajadust.

Lisaeelarve kohaselt küündib tänavune eelarvepuudujääk koos toetusmeetmetega 2,62 miljardi euro suuruseks. Miinus tuleneb maksutulu suurest kukkumisest ning töötukassa ja haigekassa kulu suurenemisest võitluses viirusega.

«Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon samuti oluline positiivne samm. Riigi kümneaastasest võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade riskimarginaal teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise,» lisas Helme.

Kuigi investoritele suunatud presentatsioonis seisab, et pärast kümneaastaste võlakirjade emiteerimist plaanib Eesti 2020. ja 2021. aastal üks-kaks korda veel laenata, täpsustas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu, et täiendav võõrkapitali kaasamine sõltub riigi rahavoogudest ja praegu on selle vajadust vara hinnata.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Ameerika Ühendriikide pangandushiid Citibank, Prantsuse finantskontsern Société Générale ja Nordea.

Viiruse finantsmeetmed ohuks euroalale

Euroopa Keskpank hoiatas eile, et euroala riikide rahanduspoliitiline vastus koroonaviiruse kriisile võib tõstatada küsimusi riikide võime kohta tasuda oma võlgu ning suurendada ohtu, et mõned riigid loobuvad euro kasutamisest.

«Kui meetmeid riiklikul või Euroopa tasemel peetakse ebapiisavaks võla jätkusuutlikkuse tagamiseks, siis oma vääringu juurde naasmise oht... võib veelgi tõusta,» teatas keskpank oma finantsstabiilsuse raportis.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Ameerika Ühendriikide pangandushiid Citibank, Prantsuse finantskontsern Société Générale ja Nordea.

Euroopa Keskpanga hinnangul kerkib euroala valitsussektori võlg tänavu 7–22 protsendipunkti võrra, kuna valitsused laenavad sadu miljardeid eurosid oma majanduste toetamiseks. Võlakoormus võib kerkida kriisieelselt 86 protsendilt pea 103 protsendini majanduse kogutoodangust.

«Peame keskpikas vaates pöörama tähelepanu jätkusuutliku rahanduse olukorrale,» ütles Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos.

Tavapärases olukorras sihivad eurotsooni liikmed riigivõlga allapoole 60 protsendi taset, kuid eriolukorra tõttu ei pea seda nõuet täitma.

Riik on laenanud ka küttemasuuti

Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik võttis oma esimese laenu 1. veebruaril 1992 Islandi keskpangalt. See oli praeguses vääringus 20 000 eurot, saadud nullintressiga ja selle sihtotstarve oli Eesti liikmemaksu tasumine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arenduspangas (EBRD).

Sama kuupäevaga on veel kaks laenu, 20,6 miljonit dollarit Nestelt aprillini 1993 ja 795 000 dollarit Statoililt märtsini 1994 – firmad andsid Eestile laenuks küttemasuuti. Kui Neste andis samuti laenu nullintressiga, siis Statoil võttis laenult seitsmeprotsendise intressi.

Esimesed võlakirjad andis värskelt taastatud vabariik välja 1. jaanuaril 1993, kokku 300 miljoni krooni ehk 19,2 miljoni euro eest 10-protsendilise intressiga Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamiseks ja rekapitaliseerimiseks. Nende võlakirjade lunastustähtaeg oli 2004. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles