«Jooksin metsa vahel nii kiiresti, kui suutsin. Proovisin minna otse, aga siis tuli jõgi. Ujusin üle ja nägin Euroopa Liidu märki. Olin väga õnnelik,» ütleb 2018. aasta juulis salaja üle Eesti-Vene piiri tulnud Eritreast pärit Bahabelom Nõmmel, oma ühetoalises korteris.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Igal aastal küsib üle saja inimese Eestilt rahvusvahelist kaitset, kuid näiteks eelmisel aastal said siin 127 taotlejast kaitse vähem kui pooled, 50. Nende lood ja põhjused on erinevad ning seda, kas inimene vastab rahvusvahelise kaitse andmise nõuetele, hindavad politsei- ja piirivalveameti ametnikud, abiks nii Europol kui ka Interpol.

Bahabelom Woldegebriel Berhe oli üks neist, kellel võimaldati 2018. aastal Eestisse elama jääda, ja nüüd tõi ta siia ka abikaasa ja kaks last, kelle lennupiletite ostmise jaoks Tallinna hotellis Telegraaf tööd rabas. Bahabelom rääkis Postimehele detailselt, kuidas ta Eritreast põgenes, kuidas paadiga Euroopasse plaanis tulla, miks lõpuks ümber mõtles, uut võimalust ootas, üle jõe ujudes Eestisse jõudis ja oma lähedastega siin uut elu alustas.

Tema teekond algas 2014. aastal Eritrea väikelinnast Adi Keihist, aimamata, et järgmised kuus aastat ta oma peret ei näe.