Sisukord
Maa Elu
Postimees
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (1) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama

3 min lugemist
Meie metsad on aastakümneid suuresti omapäi kasvanud ja selle tõttu on ka sealt saadav materjal tihtilugu sobilik vaid kütte- või paberipuuks. Viimase väärindamiseks vajalikku tööstust aga Eestis napib. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Erametsakeskus ja Era­metsaliit kutsuvad seni oma metsa majandamisest hoidunud metsaomanikke oma valdusi üle vaatama, ühistutest nõu küsima ja julgemalt oma metsi hooldama ja uuendama.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See on tarvilik, kuna praegu jääb ennekõike väikeste metsaomandi valdajate metsadesse aastas kõdunema arvestuslikult 1,8 miljonit tihumeetrit puitu. See puit läheb rahvamajandusele n-ö kaduma, mis tähendab igal aastal riigikassasse laekumata jäävat sadat miljonit eurot maksutulu. Kui seda summat millegagi võrrelda, siis näiteks eraldab haigekassa samapalju kahe aasta jooksul Eesti kiirabile.

Teisalt on metsa kestlik majandamine metsa hea juurdekasvu ja tugeva tervise tagamise meede. Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun toob välja huvitava paradoksi – mida rohkem me metsi majandame, st ka raiume, seda rohkem meil lõppkokkuvõttes metsa on.

Üleküpsenud mets ei kasva

„Raieküpse metsa õigel ajal majandamine annab võimaluse uusi puid istutada. Kui istutatud puude eest hoolt kanda, sirguvad puud, millest saab toota suure lisandväärtusega tooteid,” selgitas Aun oma mõttekäiku. „Kui me pärast raiet istutame, hooldame noorendikku, teeme valgustusraieid ja aitame metsa tugevaks kasvamisele kaasa, siis parandame metsa kasvutingimusi, mets kasvab kiiremini ja püsib tervemana. Ja muidugi ka see, et üleküpsenud mets ju enam ei kasva.”

Kuna valdavalt on füüsiliste isikute metsaomand väga väike, siis on Auna sõnul inimlikult mõistetav, et huvi sellega tegeleda on tagasihoidlik. Sellest ei nähta teab mis tulu tõusvat ja nii ongi omanik sageli võtnud seisukoha: las loodus toimetab seal omasoodu.

27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto