Kõigepealt peab suitsuahju soovija otsustama, kas tahab külm- või kuumsuitsuahju või mõlemat korraga. Kuumsuitsu eelistades on kõige lihtsam toimetada kauplusteski pakutavate metallahjudega, sest nendes on kaks eraldatud kambrit ja põlemissuits ei puutu kokku toiduga. Sellise ahju toidukambrisse pannakse puidulaastud, mis annavad lihale või kalale suitsumaitse. Ahju saab paigutada ka siseruumidesse, aga siis tuleb see mõistagi ühendada korstnaga.
Vaevarikkam, aga kindlasti ehedam võimalus on suitsuahi ise ehitada või kutsuda appi pottsepp. „Kui arvestada põhitõdedega ja valida õiged materjalid, saab kividest suitsuahju ehitamisega ise hakkama. Kahtluse korral tuleb siiski nõu pidada pottsepaga, sest võimalikke eksimiskohti jagub,” ütles osaühingu Tuulepuu pealik, pottsepp Valdur Kolla.
„Algaja suitsuahjukasutaja võiks alustada kuumsuitsust. Kuumsuitsutamise protsess on lühike ja lihtsam, külmsuitsutamine võib kesta ööpäev kuni nädal.” Kuumsuitsuahjul on all kolle, selle kohal omakorda keris, läbi mille jõuab kuumus suitsuruumi. Külmsuitsul on küttekeha umbes 2,5 meetri kaugusel ja sellest juhitakse suitsukanal väikese ülespoole nurga all toidukambrisse.
Suitsuahju ehitamisel on Kolla hinnangul kolm alustala: tuleohutus, tervishoid ja õiged töövõtted. Vanal klassikalisel Eesti suitsuahjul on puidust suitsukamber.
